Siimusti keraamikatehase ajatatud võlg maksu- ja tolliametile ulatub 4. novembri seisuga koos intressidega 185 616 kroonini. Veel on ettevõte võlgu Eesti Gaasile ja Eesti Energiale, lisaks väiksemad võlad tarnijatele. Firma mullune aastakäive ulatus 2 miljoni kroonini.
Tänavu oktoobris vallandas ettevõtte nõukogu senise tegevjuhi Avo Korbi, kes on ka üks omanikest. Siimusti keraamikatehase pearaamatupidaja Maret Vooder rääkis, et ettevõtte jätkusuutlikkus saavutas kriitilise piiri. ?Nii enam edasi minna ei saa,? kinnitas Vooder.
Ettevõtte endine tegevjuht ja 18,4 protsendi aktsiate omanik Avo Korb ütles, et omanikel tuleks ettevõttesse praegu juurde panna umbes 300 000 krooni. “Siis saaks Siimusti Keraamikatehase jälle normaalselt tööle,” lausus ta.
Suurima osanikuna oli Korb möödunud reedel toimunud ettevõtte üldkoosolekul nõus investeerimisotsuse poolt hääletama. “Seda küsimust ei arutatudki, sest 2/3 omanikest polnud nõus raha juurdepanekut arutama. Täna (esmaspäeval – toim.) pole ma enam nõus investeerima,” tunnistas Korb. Tema meelemuutuse põhjustas reedene koosolek.
Koosolekul oli põhiliseks päevakorrapunktiks nõukogu tagasikutsumine, mille algatasid osanikud Avo Korb ja Peep Reinas. Osanikud otsustasid nõukogu mitte tagasi kutsuda.
“Reedesel erakorralisel üldkoosolekul ei olnud päevakorras osakapitali suurendamine ja seda ei võetud ka täiendavalt päevakorda, mis ei välista, et järgmisel koosolekul ei võta osanikud vastu otsust suurendada aktsiakapitali,” ütles ettevõtte tegevjuhi kohusetäitja Elsa Kurs.
Siimusti toodang ka Vene turule
Kursi sõnul on võlgade katteks laos kaup olemas, tuleb müüki suurendada ja uusi turge leida. “Keegi juhtkonnast ei soovi, et keraamikatehas uksed kinni paneks. Kedagi töötajatest ei koondata, osade inimeste tööülesanded jagatakse ümber,” kinnitas vastne tegevjuht.
Tegemist on piirkonnas olulise tööandjaga, praegu on ettevõtte palgalehel 28 inimest. ?Meie palgalehte pole enam kuidagi võimalik kärpida,? ütles Vooder.
Ettevõttel on olnud tõsised turustamisraskused. Augustis Soomes toimunud Mikkeli maamessil osalemine jättis firma kahjumisse. Samuti on osaletud Eestis toimunud laatadel, mida tänavused kehvad ilmad külastajatega ei õnnistanud.
“Töötame selles suunas, et Siimusti toodang oleks müügil suuremates kaubanduskeskustes nii Tallinnas kui ka Tartus. Tallinnas võiks meil olla oma kauplus,” nentis Kurs.
“Samuti tegeleme tõsiselt Vene turuga, kus on Siimusti toodangul kindlasti perspektiivi,” lausus ta.
Ostjad peavad kodumaiseid keraamikatooteid pisut kalliks, kuid ?Eelista kodumaist? võiks kehtida ka meie keraamika kohta.
Tootmine kulukas, palju käsitööd
Siimusti toodangu teeb kallimaks tootmisprotsess, mis on energiamahukas ja aeganõudev, enamasti on tegemist käsitööga. Tehasesse on tööle jäänud oma ala tõelised asjatundjad.
Möödunud talvel tekkinud gaasivõlg tähendab, et ettevõtte ruume ei köeta. ?Lootsime, et suvel läheb paremini ja suudame oma gaasivõla ära maksta, aga ei suutnud,? kinnitas Vooder. Õnneks on ilmad veel üsna soojad, kuid niiskus kimbutab tõsiselt.
Siimusti on üks vähestest Eestis töötavatest keraamikatehastest, mis töötab kodumaise saviga. Ettevõtte toodete valik on suur ? lauanõudest põrandavaaside ning lillepottideni. ?Suuri põrandavaase, lillepotte ja suuri kausse mujal Eestis ei valmistata,? rääkis Kurs.
Euroopa Liidu abiprogrammidest Siimusti tehas praegu maksuvõla tõttu raha taotleda ei saa.
Omanikud on seda meelt, et tehas peab töötama. Vabrikus võiks olla ka muuseum, kuna Siimustis on keraamikat valmistatud 118 aastat.
HELVE LAASIK
