Ilmselt mitte, kuigi päev-päevalt tõsisemaks muutuv sõjaline ja poliitiline foon tekitab tunde, et nüüd peaks küll kriisivarud üle vaatama ja valmistuma. Aga milleks valmistuma? Selleks, et kõik evakueeritakse või selleks, et algab sõda. Mitte kuidagi ei tahaks seda uskuda, kuid kriis algabki äkki, hoolimata õhus olevatest märkidest.
Jõgeva põhikoolis toimunud 112 nädal koondas teadmised ja inimesed, et õpetada noori. Terve koolipere sai nädala jooksul osa erinevate ametkondade spetsialistide loengutest ja praktilisest õppest. Massiivne teadmiste jagamine jõudis ilmselt kõigini, loodetavasti ka peredeni.
Kui ei, siis võiks alustada äpist „Ole valmis!“ Sealt saad esmased käitumisjuhised, kui kriisiolukord on tegelikult käes. Vajalikud telefoninumbrid, teave, mis igaühele kasuks on, aitavad paanikat vältida. Aga olgem ausad – paanika tuleb niikuinii, loodetavasti siiski pisut väiksem, kui vähemalt midagigi tead, kuidas kriisisituatsioonis käituda, kust abi otsida.
Kriisiks valmistumine võiks ilmselt senisest rohkem haarata kogukondi. Linnades on see keerulisem, kuid maapiirkondades tasub teada, kes on su naabrid, mida nad teavad ning oskavad. Kuidas on võimalik hajaasustuse puhul kogukonnas kõige haavatavamatele abiks olla, millega keegi saab aidata.
Võib-olla alustada mõnest koolitusest? Kutsuda kokku oma küla inimesed ja paluda kohale päästeameti koolitajad, kes räägivad ja nõustavad, kuidas kriisiolukordadega hakkama saada. Koolituse tellimiseks tuleb kirjutada vaid oma piirkonna päästekeskuse ennetusbüroole.
