Mais Põltsamaal tööd alustanud AS Konesko investeeris uue tehase rajamisse ja käivitamisse 80 miljonit krooni. Põltsamaale tuli juurde 56 uut töökohta. Aasta lõpuks saab Konesko tehases tööd 80 inimest ja järgmise aasta kevadel juba 100.
Põltsamaa jaoks on tegemist märkimisväärse arvu töökohtadega. Tehase omanikud aga mõtlevad juba homse peale. Kui tõenäoline on jätkuv laienemine Põltsamaa taolises küllalt väikeses linnas? Ilmselt tõenäolisem kui Koerus, Põltsamaale käiakse tööle nii Adaverest, Jõgevalt kui ka Puurmanist.
Kimbutama hakkab kindlasti oskustööliste põud. Keevitajat ning lihtsamat komplekteerijat on lihtne leida ja ka välja õpetada, kuid masinakeskusel töötajat, kes jagaks programme, on juba raskem leida. Ilmselt tuleks pilgud Tartu poole pöörata.
Mõnekümnekilomeetrine teekond tööle pole hull, kui tööandja aitab töötajal sõiduraha kompenseerida. Enamik tööandjaid teebki seda, tänavu pole töötaja kuupilet enam ka maksuameti silmis nii suur patt, et seda erisoodustusmaksuga peaks maksustatama.
Meie inimesed pole harjunud liikuma ja kui oma kodualevis enam tööd pole, siis kuhugi mujale naljalt minna ei taheta. Eks omajagu süüd on ka vaesusel, sest kui ikka enam kui pool palka tuleks maha sõita, pole ju mõtet rügada.
Rootsis aga näiteks käiakse tööle ka tuhande kilomeetri kaugusele. Seal muidugi on kiirrong tõeliselt abiks.
Konesko õpetab oma töötajad välja Põltsamaal, aga ka Soomes ja tööpinkide tarnijate tehastes, näiteks T?ehhis. Sel nädalalgi läheb üks rühm koolitusele Hollandisse.
Töötlemiskeskusi ning treipinke iseseisvalt kasutada oskav töötaja teenib tunnis minimaalselt 45 krooni ja rohkemgi. Aktsiaseltsis Konesko töötavate inimeste keskmine kuupalk on 8000 krooni.
Jõgevamaalaste jaoks on need müstilised numbrid. Loodame, et mitte kauaks. Et meil ka ettevõtlus edukalt areneks ja inimesed oma panust andes ka ise enne palgapäeva sente veeretama ei peaks.
