Sinimustvalge lindi lõikasid kunagise Vaimastvere mõisa tõllakuuri ja nüüdse õpilaskodu ukse ees läbi maavanem Aivar Kokk, keskkonnaminister Villu Reiljan, Riigikogu liige Mati Kepp, Jõgeva vallavanem Saima Kalev, ASi Cobra Grupp projektijuht Juhan Algus, Vaimastvere Põhikooli direktor Väino Ling ja Järvenpää (Soome) koguduse esindaja Riitta Sillankorva. Õnnistuse sai valminud hoone EELK Laiuse koguduse õpetajalt Margit Nirgilt.
“Täna võime öelda, et riik ja omavalitsus on pannud õla alla õigele asjale. Tänu õpilaskodule saavad teistega võrdsed võimalused õppimiseks ja huvitegevuseks ka need lapsed, kel kodu koolist kaugel või keda kodus soe tuba ja toit ees ei oota,” ütles maavanem Aivar Kokk. “Koos täna avatavaga on Jõgevamaal nüüd olemas kolm õpilaskodu. Aasta pärast on neid aga võib-olla juba neli, sest veel üks omavalitsus on õpilaskodu rajamise vastu huvi tundma hakanud.”
Õpilaskodu rajamine 1834. aastal ehitatud Vaimastvere mõisa tõllakuuri läks maksma 5,1 miljonit krooni, millest ligemale 4 miljonit tuli haridus- ja teadusministeeriumi kaudu riigilt, 908 000 krooni PRIA kaudu samuti riigilt (see summa saadi külaseltsi ruumi väljaehitamiseks) ning ülejäänu kattis Jõgeva vald omaosalusena. Uue maja ehitamine olnuks kindlasti odavam ja mugavam, ent küla südames suure tee ääres paikneva muinsuskaitsealuse hoone kordasaamine on väärtus omaette.
“Kui tõllakuuri õpilaskoduks ümber ehitatud poleks, oleks katus hiljemalt paari aasta pärast sisse langenud ja kauni hoone päästmine raskeks, kui mitte võimatuks muutunud,” ütles Vaimastvere Põhikooli direktor Väino Ling.
Vana kest, uus sisu
Tõllakuuri õpilaskoduks ümber ehitamise projekt koostati OÜs Tartu Projekt, ehitustööd tegi oma valla firma AS Cobra Grupp. Firma projektijuhi Juhan Alguse sõnul oli objekt keeruline, aga huvitav.
“Meie firma jaoks oli see esimene suurem restaureerimisega seotud objekt, nii et töö käigus tuli palju uusi võtteid selgeks õppida. Ja nagu vanade hoonete renoveerimisel ikka, tuli ka siin ette ebameeldivaid üllatusi. Näiteks hoone ees olevad sambad pidime algselt ainult üle krohvima, ent nende seisundit lähemalt uurides pidasime paremaks nad siiski uuesti üles laduda. Ka katusealuse karniisi kõrgus muutus töö käigus,” ütles Juhan Algus. “Lühidalt öeldes tuli õpilaskodu ehitusel ühest küljest säilitada hoone uusklassitsistlik kest ja teisest küljest mahutada sellesse kaasaegne, kõigi vajalike tehnosüsteemidega sisu.”
Mitme eritöö jaoks võttis Cobra Grupp oma ehitusmeestele appi alltöövõtjad: sanitaartehnika ja küttesüsteemi ning elektri- ja valvesüsteemi paigaldasid oma maakonna firmad OÜ Q-E Grupp, OÜ TAA Elekter ja OÜ Autsec, ventilatsiooni aga OÜ Marvendo Tartust. Uksed-aknad valmistas OÜ Nõuni Puit Valgamaalt ning kõnniteed ja haljastuse rajas OÜ Ojassaar Lääne-Virumaalt.
Kohad täidetud
Vastvalminud õpilaskodu on mõeldud 24 õpilasele. Nüüdseks on Väino Lingi sõnul kõik õpilaskohad täidetud ning saadud neile ka riigieelarveline toetus.
“Õpilaskodu elanikud on kõik pärit Jõgeva vallast ja enamik neist käisid ka enne meie koolis. Uusi õpilasi tuleb meile seoses õpilaskodu valmimisega järgmisest õppeveerandist ainult kaks,” ütles Väino Ling.
Õpilaskodus leiab tööd neli inimest: päevakasvatajate jaoks on ette nähtud 1,5, öökasvatajate jaoks 2 ja üldkasutatavate ruumide koristajale 0,5 kohta. Kasvatajad on läbi teinud asjakohase koolituse.
Õpilaskodu sisustamisel oli Vaimastvere Põhikoolile suureks toeks Järvenpää kogudus Soomest: nad kinkisid voodipesu ja pesumasina. Ka EELK Laiuse koguduse õpetaja Margit Nirgi palus oma kevadise juubelisünnipäeva külalistel kingituste toomise asemel teha annetus Vaimastvere õpilaskodu heaks. Sel moel kogutud raha eest ostetakse televiisor.
Annetustekast oli väljas ka õpilaskodu avamise ajal. Sellesse koguti raha Vaimastvere mõisahoones paiknenud vana kamina kivide restaureerimiseks.
“Kui Vaimastvere mõis, milles paiknes osa meie koolist, 1995. aastal maha põles, lasksin tuttaval pottsepal kamina, mis oli kõigi meie koolis õppinute jaoks kujunenud kui kooli sümboliks, koost lahti võtta. Tahtsime kamina uuesti üles ehitada juba 1996. aastal valminud uues koolihoones, ent seal polnud selleks sobivat kohta. Siia, õpilaskodusse sobib see aga hästi. Kivid vajavad ainult puhastamist ja restaureerimist ning selleks kogumegi korjandusraha,” ütles Väino Ling, lisades, et tõllakuurile muinsuskaitse loaga ehitatud kahest korstnast ongi üks mõeldud kamina jaoks.
Kui õpilaskodu hakkab toimima juba uue õppeveerandi algusest, siis noortekeskus ootab avamispeo pidamisega niikaua, kuni mööbli jaoks fondidest raha saadakse.
RIINA MÄGI
