Jõgeval koolis käiv Kadri rääkis, et tal ei möödu ükski päev ilma muusikata. “Paljud ütlevad, et kuulavad küll raadiot ja erinevaid plaate, kuid õppides või raamatut lugedes peab nende ümber valitsema vaikus. Minu puhul on see vastupidi, ma ei saa millelegi keskenduda, kui muusikat pole,? kinnitas Kadri.
Raadio Uuno muusikajuhi Ahto Kruusmanni sõnul on suurimaks uue muusika tarbijaks noored vanuses 15-25 aastat ja välismaised esinejad ei pidavat olema suurema populaarsusega kui Eesti artistid.
Edetabelites on välismaa artistide loomingut küll veidi rohkem, kuid pigem on see tingitud sellest, et Eesti muusikud ei jõua lihtsalt sama palju head ja uut muusikat teha, kui mujal maailmas toodetakse.
?Mina kuulan pidevalt muusikat, see omab olulist osa minu elus. Muusika rahustab, lohutab, teeb tuju rõõmsamaks ja loob sobiva meeleolu. Kuulan igasuguseid artiste, vastavalt meeleolule. Enamasti eelistan aga eestimaiseid esitajaid nagu näiteks Kuldne Trio,? rääkis 21-aastane Andro Koppel Saaremaalt.
Välisartistidest on levinuimad eurooplased. Viimasel ajal on lemmikute hulka tõusnud just eksklusiivsetes, vähem tuntud keeltes laulud. See näitab seda, et muusikapalade juures pole alati oluline selle sõnum, vaid ka meloodia.
Unustatud pole ka klassikud
Uue sajandi tulekuga on noortele üha enam meeldima hakanud vanemad lood uute bändide esituses. Seetõttu ei kirjutagi mitmed tänapäeval populaarsed ansamblid ise lugusid, vaid lihtsalt muudavad vanade laulude sõnu ning miksivad neid omavahel kokku.
Poppbändide kõrval pole täielikult unustatud ka klassikuid. Näiteks Raimond Valgre kirjutatud laule kuulavad noored meeleldi ja mitmete klassikute meloodiaid on miksitud ka uutesse lugudesse.
Lemmikud ?seinast seina?
Levinud stiilid ulatuvad ?seinast seina?. Kõigi stiilide esindajatele jagub kuulajaskonda ja fänne. Äramainimist väärivad aga hip-hop ja trance, mis on viimase viie aasta jooksul eriti suurt populaarsust kogunud.
?Minu elust pole muusika kunagi puudunud. Ma kuulan igasuguseid stiile, eriti meeldib aga trance ja muusikamaailma progressiivsema poole esindajad. Olen ka ise paar aastat arvutiga muusikat kokku miksinud ja väiksemates kohtades ka diskodel ?plaati keerutanud?. Peale selle olen ka breiktantsu vastu pikalt huvi tundnud, kuid kahjuks ajanappuse ja võimaluste puudumise tõttu ei saa sellega eriti tegelda,? märkis Andrus.
Muusika ja hobid
Erinevate muusikastiilidega kaasnevad ka erinevad hobid, elustiilid ja huvid.
Tänavapildis on hulgaliselt Vanilla Ninja liikmete välimust matkivaid tüdrukuid, kuid see ei tähenda veel, et Ninjad nende lemmikud oleksid. Kuid näiteks mõne rokkbändi või ka hip-hop stiili austajaid võib ka välimuse järgi ära tunda.
?Raskemate? stiilidega kaasneb enamasti huvi mootorrataste vastu ning samuti ka punkarlus. Hip-hopi kuulajaskond on tavaliselt breiktantsu andunud fännid ja popmuusikale andunud tegelevad diskotantsuga.
?Muusika juures on minu jaoks esmatähtis selle kaasakutsuv rütm. Vahel, kui kurb tuju on, kuulan muidugi ka mõnd rahulikku pala, et meeleolu parandada, kuid ennekõike seostub muusika minu jaoks ikka tantsimise ja lõbutsemisega,? ütles suur räpi austaja Elari.
EEVA PAJUMÄGI
