Juhtkiri: Kogukonnale vajalik koht

Eelmisel nädalal tähistas Jõgeva maakonna keskraamatukogu oma 110. sünnipäeva ja sünnipäeva tähistamise üritusel kõlanud ettekannetest ja aruteludest jäi üht-teist huvitavat kõlama, mille üle mõelda.
Kui mõelda raamatukogude tähenduse üle tänapäeva ühiskonnas, siis võrreldes 110 aasta taguse ajaga on raamatute ja raamatukogude roll mõistagi muutunud. Aga teisalt, raamatud pole ka täiesti maa pealt kadunud, nagu vahepeal kardeti. Kogu elu internetti kolimist pole veel juhtunud – jätkuvalt on neid, kes loevad raamatuid ja ka ajalehti või ajakirju paberkandjal. See on justkui midagi püsivat selles muutuvas maailmas.
Kui maakonnakeskuses või ükskõik millises väikelinnas on jätkuvalt avatud raamatukogu, siis on see koht, kuhu minna ja mis on hommikust õhtuni kindlatel kellaaegadel igapäevaselt (või vähemalt igal tööpäeval) avatud. Võib rääkida ju raamatukogu muutuvast rollist, aga üle ega ümber ei saa sellest, et see on üks väheseid asutusi, mis on rahvale sellisel kujul kogu päeva avatud, kus saab teavet ja infot hankida ning kus on võimalik kasvõi arvutit kasutada nii, et ei pea selle eest maksma.
Külas ja isegi linnas on raamatukogu kogukonnakeskuseks. See on koht, kuhu minna – aega veetma, lugema, teavet hankima. Koht, kus on turvaline olla, nagu kõlas üks mõte Põltsamaa raamatukogu sünnipäevapeol.
Ja muidugi ei tohi unustada, et suures kärpimise tuhinas ja üksnes kokkuhoiu peale mõeldes poleks kuigi tark hakata Eesti raamatukogusid sulgema. Midagi kindlalt siin muutuvas elu peaks alles jääma.