28-kuulise projekti kogumaksumuseks on ligi 2,4 miljonit krooni, millest 1,9 miljonit tuleb Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.
Kui tänavu kevadel jõudis Jõgevamaa Tööhõiveametisse info, et riskirühmade sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks on Euroopa Sotsiaalfondist võimalik taotleda täiendavat raha, esitas tolleaegne Jõgevamaa Tööhõiveameti direktor ja praegune sotsiaalministeeriumi tööturuosakonna peaspetsialist Anneli Lääne tööturuametisse projektiidee, mille järgi oleks võimalik soodustada Jõgevamaa noortele töötutele põhihariduse ja eelkutseõppe andmist.
Juunis ja juulis toimusid tööhõiveametis noortega individuaalsed vestlused, kus selgitati välja need, kes sooviksid koolipinki asuda.
Projekti Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli poolne vedaja, täiskasvanute koolituse osakonna juhataja ja noorte klassijuhataja Mart Vahesoo lausus, et tegemist on tavaliste noorte inimestega, kel haridustee mingil, näiteks kasvõi sotsiaalsel põhjusel pooleli jäänud.
Jõgeva Maakohtu Põltsamaa talituse kriminaalhooldusametniku Merike Vaidla sõnul on osa maapiirkondade lapsi koolis käies eelistanud kaduda bussijaama taha ning seetõttu nad kooli ei jõudnudki. “Oluline on, et nendega räägitakse ja nende käest päritakse aru,” lisas ta.
“Ühe suure edusammu oleme poistega juba saavutanud. Nad vaatavad kella ja teavad, et hommikul kell seitse on äratus,” nentis Mart Vahesoo.
Viisteist 17-18 aasta vanust poissi alustasid tänavu põhihariduse omandamist kaheksandast klassist. Käesoleval aastal omandavad nad eelkutsehariduse üldehitaja erialal. Tuleval suvel on neil 3 nädalat praktikat ning nad sooritavad ka ehitaja eelkutseeksami. Järgmisel aastal õpivad nad üheksandas klassis ja omandavad veel autode remontimise ning põllumajandustehnika hooldamise ning nendega töötamise põhitõed.
Projekti kolmandaks osapooleks on Põltsamaa Ühisgümnaasium. Nendepoolseks koordinaatoriks on kaugõppeosakonna juhataja Enno Peetsi.
“Tegelikult ei olnud seda poisterühma nii lihtne kokku panna. Kuid ma loodan, et selle projektiga saadud kogemused annavad Jõgevamaa Tööhõiveametile julguse edaspidigi neid koostada ja esitada,” ütles Anneli Lääne.
Põhihariduse omandamine on kuni 17. eluaastani kohustuslik, kuid igal aastal jätab Eestis põhikoolihariduse omandamise pooleli ligi 1000 noort. Praeguste hinnangute kohaselt on Eestis põhihariduseta inimesi vanuses 17-24 aastat ligi 10 000. Nendest 85-90 protsenti on poisid.
“Meie eesmärgiks on, et projektis osalejatest saaksid hinnatud oskustöölised, kellele ei ole vaja maksta toimetulekutoetusi, vaid kes ise oleksid maksumaksjad,” ütles Jõgevamaa Tööhõiveameti direktor Helen Manguse.
Projekti kaasatud noorte põhihariduse ja eelkutseõppe toetamiseks tagatakse tasuta õppevahendid pliiatsist kuni koolikotini ja neid toitlustatakse kolm korda päevas tasuta.
Noorte koolitamiseks kaasatakse tavaõpetajatele lisaks veel sotsiaalpedagoog, psühholoog ning kasvatajad.
Õppijatele makstakse kuus kuni 600 krooni õppestipendiumi ja 200 krooni ulatuses sõidukompensatsiooni. Stipendiumi maksmise aluseks on hea õppeedukus ja osavõtt õppetööst.
Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli direktor Viive Kibena lausus, et juba neli aastat tagasi nägi ta, et väga paljud noored jätavad põhihariduse omandamise pooleli.
“Alustasime neli aastat tagasi koos Põltsamaa Ühisgümnaasiumiga põhihariduseta noorte koolitamist. Nii et lisaks tööturuameti projektis osalevale 15 noorele on meil veel 2 klassi põhihariduse omandajaid, kokku 50 noort. Neile antakse õpetust neljal erialal, need on üldehitus, autode remont, kokandus ja põllumajandustehnika,? lausus Viive Kibena.
Praegu õpib Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolis üle 500 õpilase. Neist 400 kasutavad ühiselamut.
RAIVO SIHVER
