Juhtkiri: Korraldamata jäätmevedu

Kui üle Eesti hakati jäätmeid liigiti sorteerima, siis anti sellega inimestele selge signaal, et prügi sorteerides ja seda erinevatesse konteineritesse paigutades – pakend, klaas ja biojäätmed eraldi jne – paljud senised probleemid jäätmemajanduses lahenevad. Ja lahenesidki, aga mitte igal pool.
Tõsi, inimesed hakkasid oma jäätmeid rohkem sorteerima, kuid nagu tänasest lehest selgub, on ka tagasilööke. Põltsamaal otsustas juuni alguses korraldatud jäätmeveoga tegelev AS Ragn-Sells muuta ühepoolselt paljude Põltsamaa valla jäätmevaldajate prügiveograafikuid harvemaks. Tekkis suurem vaidlus kohaliku omavalitsuse ja jäätmevedaja vahel, mis pole tänini päriselt lahenenud. Kuna tegu on õigusliku vaidlusega, siis võtab selle lahendamine oodatust kauem aega.
Inimeste jaoks, kes olid juba harjusid jäätmeid rohkem sorteerima, tekkis graafikute muutmisega segadus. Ühtäkki selgus, et sorteeri jäätmeid palju tahad, konteiner korterelamu prügimajas saab ikka ammu enne täis, kui auto seda tühjendama tuleb. Ja tulemuseks on see, et jäätmeid pole enam kuhugi panna. Mida nendega siis teha? Kas visata kusagile loodusesse? Loodetavasti mitte.
Tõsi, ka inimeste suhtumises keskkonda on toimunud mõningane muutus ja nii kergekäeliselt enam suuri prügikotte metsa alla või kraavipervele ei visata. Kahjuks on aga ka vastupidiseid näiteid, nagu tänasest lehest lugeda saab.
Kui aga jäätmevedu on korraldamata, siis ongi ühtäkki jälle tulemuseks prügikotid metsas.