Peipsi pool oli vihma tunduvalt vähem. Sadalas mõõdeti sama päeva hommikul 16 mm ja Vaiatus 22 mm. Edaspidi küll septembris enam nii suuri vihmu ei esinenud, kuid päris sajuta päevi oli väga vähe ? terve kuu jooksul Jõgeval ainult 4 päeva.
Suuremad vihmad olid 7., 16., 21…22., ja 25. kuupäeval. Kui seni on ilmataat Paunvere laata alati soosinud, siis tänavu ei jäänud vihmata ka see päev. Kogu kuu jooksul sadas maakonnas valdavalt 80…110 mm.
September oli lõikuskuu
Sagedastele sadudele vaatamata oli Jõgeval kogu kuu sademete summa ainult paarkümmend millimeetrit tavalisest suurem. Lõppenud septembrit võib nimetada lõikuskuuks, kuna augustis jäi suur osa teravilja koristamata.
Septembri keskpaigas said ka esimesed rapsipõllud küpseks, samuti võeti kartulit. Saaki koristada oli aga vihmahoogude vahel väga raske ja märg vili vajas kuivatamist. Suuremate sadude järel ei kandnud põllud mitu päeva masinaid, kartulivagude vahele jäi vesi tükiks ajaks läikima.
Tavalisest pisut soojem kuu
Soojust oli tänavuses septembris tavalisest rohkem. Kuu keskmine õhutemperatuur kujunes 1922…2004. a. keskmisest Jõgeval 1,5 kraadi kõrgemaks. Kõige külmem oli 9. septembril, mil Jõgeva ilmajaama vaatlusväljaku lähedal põllul mõõdeti mullal üks kraad, 2 cm kõrgusel mulla kohal 2 kraadi ja rohu kohal 3 kraadi külma.
Tavaliselt algavadki meil öökülmad maapinnalähedases õhukihis ligikaudu sel ajal. Öökülmad õhus, mis tavaliselt tekivad 21. septembril, jäid tänavu tulemata. Miinuspoolele langes termomeetri näit esimest korda õhus alles 2. oktoobril. Tänu soojale olid septembri lõpus puudel lehed alles värvumas ja ainult haavad, toomingad ja sookased raagus. Kuu viimasel nädalal võis veel pääsukesi traatidel istumas näha.
LAINE KEPPART,
Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert
