Näiteks oli Jõgevamaa koolides 2001./2002. õppeaastal 588 õnnetusjuhtumit, kus õpilased vähemal või rohkemal määral vigastada said. 2002./2003. õppeaastal oli taolisi juhtumeid 583. Tänavu hukkus Jõgevamaal inimene, kes endale võõrkeha kurku tõmbas. Oskusliku abistamise korral võinuks see inimene ellu jääda. 2004. aasta esimese üheksa kuuga on liiklusõnnetustes hukkunud 115 inimest, neist 22 septembris.
Liiklusõnnetustes saab Eestis viga üle 1800 inimese aastas. Skandinaaviamaadega võrreldes on liiklusõnnetustes hukkunute arv Eestis kolm korda suurem. Oluline osa on inimeste endil. Näiteks Soomes kannavad pimedal ajal helkurit pea pooled jalakäijatest, Eestis aga vaid viiendik. Viimastel aastatel on helkuri kandmine ja turvavöö kinnitamine muutunud siiski järjest populaarsemaks.
Erinevad traumad, nii vigastused kui mürgistused, on suures osas välditavad. Kõige suurem on nende vigastuste osakaal, mis tekivad igapäevaste olmetegevustega ja sportimises. Ennetatavad vigastused jagatakse põhjuste järgi järgmisteks: kukkumine, põletus tule ja keemiliste ainetega, uppumine, liiklusvigastus, mürgistused, lämbumine võõrkeha, maosisaldise või muu sellise tõmbamisest hingamisteedesse ja külmumine.
Traumadest põhjustatud surmajuhtumid moodustasid viimasel kümnel aastal kuni 16 protsenti kõigist surmajuhtumitest Eestis.
Liiklusnäidend lasteaedades
Jõgevamaal on olemas traumapreventiivne programm aastateks 2003-2005. Selle kaudu viiakse läbi projekte ja koolitusi lastele ja lapsevanematele, perearstidele ja eakatele inimestele.
Näiteks esitati eelmisel õppeaastal 18 lasteaias liiklusnäidendit ?Kurjam ja Nurjam?. Näidendi vaatamisega kaasnesid lasteaedades ka tervise- ja liiklusnädalad. Lasteaedadele ja lapsevanematele jagati ka mitmesuguseid õppematerjale, näiteks ?munakiiver?, ?Vigastuste vältimine koolieelikutel?, ?Ole sõber südamele?, ?Värvimis- ja mängurõõmu lastele?, ?Iga süda vajab treenimist?.
Juba kaks aastat on korraldatud alglassiõpilastele kolmeetapiline koolitus ?Otsi Otti?. Koolitusel on käinud teooria käsikäes praktikaga. Tagasisidelehtedelt saadud info põhjal loeti koolitust väga kasulikuks. Saadi teada inimese võimalikust käitumisest hädaolukorras metsa eksinuna, õpiti tundma taimi, ohumärke ja omandati vajalikke oskusi onni ehitamiseks. Koolituse läbinud õpetajad teevad ?Otsi Otti? õppepäevi lasteaialastele.
Imikute ja väikelaste vigastuste ennetamisega tegeldakse perearstide abiga. Just perearstid jagavad lapsevanematele ka asjakohaseid broshüüre, kust saab lihtsas keeles infot imikute ja väikelaste arengu, iseärasuse ja ohtude kohta, samuti nende ohtude vältimise kohta. Lasteaiaõpetajatele õpetatakse, kuidas last juhendada ja aidata ja mida teha siis, kui laps saab põletuse või on põletusoht, kui kannale on hõõrdunud vill jne. Lastele antakse teadmisi edasi mänguliselt. Heaks näiteks on ?Otsi Otti? päev Jõgeval, kus oma tehnikat tutvustasid ja lapsi õpetasid mitmed inimeste päästmise ja otsimisega tegelevad institutsioonid. Huvi ettevõtmise vastu oli suur, üritusel osales umbes 160 last koos vanematega.
Põhikooliõpilastel suur huvi esmaabivõistluste vastu
Tähtis osa on liikluskasvatusel, näiteks kiivri tähtsust saab eakohaselt seletada juba üsna väikestele lastele. Üheks õppevahendiks lasteaedades on munakiiver. Asja mõte on selles, et lapse pea on sama õrn kui munakoor. Kui munal on kiiver peas, siis see ei lähe katki, kui aga ei ole, siis läheb.
Vajadusest terviseedenduslikke teadmisi edasi anda sündis ka tervist edendavate lasteaedade idee, Jõgevamaal tegutseb neid seitse. Nendes lasteaedades pööratakse rohkem tähelepanu vigastuste ennetamisele, samuti korraldatakse seal tavapärasest rohkem koolitusi nii õpetajatele kui lastele.
Seni on eelkõige pööratud tähelepanu heale rühile ja rühivigade vältimisele.
Lisaks lasteaialastele on väga oluliseks sihtrühmaks vigade ennetamisel tehtavas töös kooliõpilased. Neid koolitatakse liiklusohutuses, esmaabi andmises, orienteerumises (oluline näiteks metsa eksimise puhul) ja vetelpäästes. Eha Anslani sõnul on oma ala spetsialistid käinud kõikides maakonna koolides, kuhu neid on esinema kutsutud.
Traumaprogramm on küll väga vajalik asi, aga teadmiste jõudmine laste ja nende vanemateni sõltub väga palju siiski ka kooli juhtkonnast ja õpetajatest, nende valmisolekust ja huvist lapsi õpetada. Anslani sõnul on huvi koolituste vastu siiski võrdlemisi suur olnud. Eriti on esmaabivõtete õppimisest huvitatud põhikooliõpilased, sest õpingud lõpevad suvel võistlusmänguga ?Kaitse end ja aita teist?.
Positiivsete näidetena tõi Anslan välja seda, et Põltsamaa poiss päästis veest oma kaaslase. Ka see, et eelmise aasta esimese üheksa kuu jooksul ei juhtunud Jõgevamaal ühtegi liiklusõnnetust, mille oleksid põhjustanud lapsed, on väga hea näitaja.
Ühe projektina korraldati Kaarepere Põhikooli lastele joonistusvõistlus ja kingiti viie noorema klassi õpilastele helkurid, sest pandi tähele, et selles piirkonnas liigub palju lapsi, kes ei ole autojuhtidele nähtavad.
Jõgevamaal tegutseb ka kolm terviseedenduslikku kooli: Jõgeva Ühisgümnaasium, Põltsamaa Ühisgümnaasium ja Maarja Põhikool.
Oluliseks sihtrühmaks on ka eakad inimesed, kellega juhtub õnnetusi tunduvalt rohkem kui noorte ja keskeas inimestega, neile korraldatakse teabepäevi ja jagatakse materjale, millest võiks vigastuste vältimiseks abi olla.
Et vigastusi oleks vähem
*Lapsevanem saab väikelapse vigastuste vältimiseks muuta tema elu- ja tegevuskeskkonna lapsesõbralikuks ja turvaliseks, isoleerides võimalikud ohud (tiik, järsak jms).
*Tuleks hoolitseda, et lapsel oleks eakohane järelevalve.
*Kasutada tuleks ohutusseadmeid.
*Tuleb jälgida, et mänguasjad, spordivarustus ja teised laste kasutatavad esemed oleksid võimalikult turvalised.
*On vajalik olla ise lastele heaks eeskujuks.
*Andma lastele ülesandeid, õpetada ja juhatada neid vastavalt arenguastmele, piiritledes kindlalt, mida lapsed tohivad teha ja kus nad tohivad olla.
*Eksinuna tuleb jääda paigale, olla kuuldav ja nähtav.
EVA KLAAS
