Kas ongi suve lõpp?

Möödunud nädalavahetusel oli taas kõikvõimalike sündmuste ja ürituste üleküllus. Kuigi… igaühele oma. Kes sportis, kes rallis kohvikust kohvikusse ja mekkis head-paremat, kes väisas mõnda festivali, kino või suveetendust.
Tundub, et sündmusi korraldatakse suvel tõesti palju, rahvast ka (no ütleme, et on, kuigi mõned üritused pidid leppima üsna tagasihoidliku publikuhulgaga). Huvitav, miks sotsiaalmeedias kiputi kommenteerima pigem neid ettevõtmisi, mis külastatavuse poolest veidi kehvasti välja kukkusid? Kiidusõnu edukatele jagus napimalt.
Valikuvõimalused on toredad ja üha enam valitakse, kas ja kuhu üldse minna. Mõni väike tuulutamine on tore, aga paraku, vaadates üldist olukorda, siis pigem hoitakse raha kokku.
Aga inimesi ja võimalusi on igasuguseid. On nii neid, kes rahanappusel ei saa endale talust tallu ja festivalilt festivalile lehvimist lubada, kui ka neid, kel aega ja raha kõik Eesti üritused nädalavahetustel läbi sõita.
On nädala algus ja tõepoolest, tekib küsimus – kas nüüd ongi siis lõpp, kas kõik on ära toimunud ja edasi läheb elu vaid vihmasaju ja sügisootuse tähe all? Varsti taas september, edasi juba jõulud ja aastavahetus.
Ei, head inimesed, see ei ole lõpp, kõik kestab edasi. Viimase suvekuu sündmusi on veel tulekul, hoidke kätt pulsil ja võtke viimast. Sest suvi kestab – lausa pool kuud on ees. Ja ehk on veel suviseid päikselisi päevigi tulekul, et plaanitud väliüritused saaksid ikka kõik kenasti toimuda. Sügis pole veel käes.