Europarlamendi saadikute kokkusaamise liitunud riikide puuetega inimeste aktivistidega organiseeris Euroopa Puuetega Inimeste Foorum, eesmärgiks viia parlamendisaadikud kurssi puuetega inimeste probleemidega, et oleks võimalik hakata välja töötama vastavaid seadusi olukorra parandamiseks.
Euroopa riikide tasemeni on pikk tee
Kutsed kokkusaamisel osaleda esitati ka kõigile kuuele Euroopa Parlamendi Eesti saadikule. Vastu võtsid selle kaks – Siiri Oviir ja Tunne Kelam. Mõlemad andsid nõusoleku võtta edaspidi osa ka europarlamendi puuetega inimeste huvigrupi tööst. Tunne Kelam kohtus Brüsselis ka Eesti esindajatega, et saada ülevaadet, milline on selles valdkonnas olukord ning missugused on kõige pakilisemad probleemid.
Saadikute kaudu ongi võimalik viia iga maa ettepanekud Euroopa Parlamenti vastavate seaduste väljatöötamiseks. Uute liikmesriikide eesmärk on viia puuetega inimeste olukord Euroopa riikide tasemele. Eestil on selleni veel ääretult pikk tee, mis tähendab, et meie saadikutel seisab ees suur töö.
Meil vastuvõetud riigisisesed seadused lihtsalt ei toimi, sest vastavad ülesanded on antud kohalikele omavalitsustele. Et aga neil pole raha, siis asjad ei liigu. Sotsiaalteenused on välja arendamata. Uute ehitiste puhul ei ole meil kombeks projekti sisse viia ei kaldteid, invatualette ega muud seesugust.
Oleneb suhtumisest
On aga asju, mis alati erilisi summasid ei nõuagi, pigem mõistmist ja arusaamist. Seda, millised vajadused võivad olla puudelisel inimesel, ei pruugi terve alati teada.
Suvel Voorel peetud fantaasia suvelaagris puuetega noortele selgus meeskonnatöö “Probleemid ja lahendused” tulemusena ilmekalt, millised on probleemid ühistranspordis, kultuuriasutuste külastamisel, toitlustusasutustes ja ka suhtlemisel. Nagu ilmsiks tuli, on mõnedki mured hea tahtmise korral isegi üsna kergesti lahendatavad. Mõtlemapanev on kasvõi see, et maakonna kokku kolmekümnest raamatukogust ühessegi ei pääse liikumispuudega inimene ligi. Või mis kõnelda invatualettidest, kui Jõgeval pole ammu enam üldkasutatavatki jne.
Suhtumine ja olukord on Eestimaal väga erinev maakonnitigi. Näiteks on Tartu linnavalitsuses tööl vastav spetsialist puuetega inimestega tegelemiseks ning juhtumikorraldaja. Hiljutiselt tutvumiskäigult Põlvamaalt naastes võib Luule Palmiste kinnitada, et seal on rakendatud toetatud elamine 38 puudelise inimese suhtes, samal ajal, kui Jõgevamaal on seni seda suudetud teha vaid ühe inimese suhtes.
Et aga just Jõgevamaa esindaja Eesti 46 vastavast organisatsioonist välja valiti, esindamaks Eestit sedakorda Brüsselis, polnud ilmselt juhuslik. Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koja tegevus on viimasel kolmel aastal väärinud tähelepanu. “See on meie meeskonnatöö tulemus,” leiab Luule Palmiste. Ilma maavalitsuse, enamiku omavalitsuste, Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu ja Jõgeva linna toetuseta poleks aga võimalik olnud seni midagi korda saata.
Kuigi nii Eestis kui ka Jõgevamaal on puuetega inimeste probleemide lahendamiseks veel ääretult pikk tee käia, arvab Luule Palmiste: “See kokkusaamine Brüsselis oli suur kogemus, andis natuke kindlustunnet ning usku, et ajame ikka õiget asja.”
VAIKE KÄOSAAR
