Suurem jagu põldusid, eriti kartulipõllud, on üle ujutatud, mistõttu on oht saagikadudeks suur. Paljud põllumehed on kindlasti masendunud ja küllap kiruvad loodusolusid. Kas emake loodus mängis tänavu põllumeestele järjekordse vingerpussi?
Arutledes looduse ja põllumajanduse seoste üle, ütleksin, et me peame loodust tundma, looduse soove austama ja samas loodusega kohanema. Põhimõte, et me ei oota looduselt armuande, vaid võtame neid ise on ajast ja arust. Võidelda loodusega ei saa, ta on lihtsalt jõu poolest üle.
Kui püüda rääkida faktide keeles, milline see põllumajandustootmisele ebasoodsalt mõjunud ilmastik konkreetsemalt on?
Agrometeoroloogide andmetel on juunis, juulis ja augustis sadanud Põhja-Eestis ligikaudu kaks korda rohkem, kui on paljude aastate keskmine. Lõuna-Eestis on sademete hulk praktiliselt võrdne paljude aastate keskmisega Jõgevamaal on sademeid olnud keskmiselt poolteist kuni kaks korda tavalisest rohkem. Näiteks juulis oli meie maakonnas sademeid üle 200 mm. Nii ei jäänud sademete hulk Jõgevamaal oluliselt maha Harjumaa tasemest, kus suvel sadas kõige sagedamini.
Millisete põllukultuuride saagid on tänavu kõige rohkem ohus ?
Kindlasti on ohus kartulisaak, sademed mõjutasid seda väga oluliselt. Tekkis vajadus keemiliseks taimekaitseks. Nii polnud pääsu lehemädaniku tõrjest, kusjuures pritsima pidi vähemalt kolm või neli korda. Vähemast poleks olnud abi.
Ka traditsioonilised lehemädanikukindlad kartulisordid ?Anto? ja ?Andi? ei suuda uute lehemädanikurassidega võidelda.
Toime tulemine keerulistes olukordades näitab suuresti inimeste otsustusvõimet, samuti arukust ja teadmistepagasit. Kui palju jätkub Teie hinnangul Eestimaa põllumeestel tarkust teha ebasoodsa ilma korral mõistlikke otsuseid ja tegusid?
Põllumeeste teadmiste tase on väga erinev. Mul on rõõm märkida, et soov uusi teadmisi hankida iseloomustab väga paljusid põllumehi, mida näitasid ka tänavu Jõgeva Sordiaretuse Instituudis korraldatud teraviljade, kartuli, heintaimede ja köögiviljade õppepäevad, kus osales kokku ligikaudu 1000 põllumajandustootjat. See näitab, et põllumeestel jätkub ausust tunnistada, et neil jääb mõnikord teadmistest vajaka.
Kas seekord on tulnud sordiaretajatel põllumehi ka sagedamini nõustada kui tavaliselt?
Me oleme väga palju ringi sõitnud. Ennekõike oleme jälginud põldusid, mida kasutatakse meie põldkatsete jaoks. Sellised põllud on näiteks Pilsu talus Rannus, mille peremees on Jaan Ajaots, Väike-Maarjas Lääne-Virumaal asuvas Uuetoa talus ning Mati Nurmele kuuluvas Puide talus Valgamaal.
Sordiaretajatega tegime 15 tundi kestnud ringreisi, kus olukorraga põhjalikult tutvusime ja põllumeestega silmast silma infot vahetasime. Nägime mitmeid agrotehnilisi lahendusi, nagu näiteks otsekülv Valgamaal Joka Maa osaühingus. Seda kasutatakse sealmail juba neljandat aastat, kusjuures tulemused on head.
Kas selline meetod aga ka teistesse piirkondadesse sobib, peavad põllumehed ise proovima.
Kuivõrd on põhjust väita, et õigeid sorte ja agrotehnikat kasutades on ka viletsates ilmastikuoludes võimalik rahuldavaid või isegi korralikke saake saada?
Jõgeva sordiaretajate moto kõlab: ?Õige sort on saagi pant.? Ka keerulisemates oludes tulevad paremini toime seda tõde arvestavad põllumehed. Õige sort soodustab saagi kvaliteeti, annab häid tulemusi võitluses taimehaigustega ja kokkuhoidugi. Põllumajanduses on vajalik mitte hüppeline, vaid stabiilne areng.
Vastavalt loodusele tuleb muuta ka kasutatavat agrotehnikat. Näiteks sel aastal polnud vaja teha kasvuaegset lisaväetamist. Ilm oli küllalt jahe ja soodustas vegetatiivmassi arengut ja mullas olevate toitainete omastamist taimede poolt. Liigne väetamine lämmastikuga põhjustab lamandumist.
Agronoomia põhitõed kehtivad alati, agronoomiaõpik on põllumehele nagu piibel. Põllumees peab oma ?piibli? soovitusi rakendama praktikas vastavalt antud aasta tingimustele, masinate tehnilisele tasemele ja mullastikule ning mõistagi rahakotile.
Suvorovlik põhimõte nõuda võimatut ja saavutada maksimum põllumajanduses ei kehti. Seda rakendades ootab ees läbipõlemine, mis tähendab lamandumist, saagi kadu ja selle madalat kvaliteeti.
Väga oluline on Nobeli preemia laureaadi Norman Borlaugi soovitus pühenduda põllumajandusele, mis tähendab nii sageli kui võimalik käia oma põldudel, hinnata olukorda ja vastavalt muutustele looduses määrata ka hooldus. Kui kasutada meditsiinitermineid, on kõige olulisem diagnoos. Õige diagnoosi korral on ravi määramine juba käkitegu. Avad agronoomiaõpiku ja valid sealt antud tingimustel sobivaima ravi.
Millised on olnud tänavused saagid aga Jõgeva Sordiaretuse Instituudis ?
Tooksin mõned näited. Suviodra ?Anni? keskmine saak oli 5,7 tsentnerit hektarilt, õlleodral ?Barke? 6,4 tsentnerit, kaeral ?Jaak? 7,6 tsentnerit, suvinisul ?Vinjett? 5,7 tsentnerit ning talinisul ?Sani? 4,7 tsentnerit hektarilt.
Kuidas kommenteerite rukkiaretajana tänavusi rukkisaake ?
Nii rukkile kui ka teistele taliviljadele oli aasta igati soodus – saagid ulatusid viie või kuue tonnini. Olukorda halvendas aga suur lumekogus, sulavesi, seejärel jäätumine, mis põllul lohukohtades taimestikku hävitas. Kõigest sellest võib järeldada, et taliviljadel on agrotehnika isegi võib-olla olulisema tähtsusega kui sort. Vee all ei suuda ükski taim üle kolme nädala vastu pidada ja hukkub paratamatult.
Kuivõrd võib tänavuse aasta ilmastikku arvestades suureneda põllumajandustoodete sissevedu välisriikidest ?
Põllumajandustoodete toomine välisturult ei sõltu mitte niivõrd ilmastikust kui majandusvaldkonda kuuluvatest teguritest, dotatsioonidest ja subsiidiumidest.
Hiljuti toimus Paides Eesti Tootjate Keskliidu korraldatud konverents ?140 päeva Euroopa Liidus ?, kus tõdeti, et tervikuna on Euroopa Liiduga ühinemine Eesti põllumajandusele positiivselt mõjunud. Nii on vähenenud kõlvatu konkurents, nõrgenenud üliliberaalne majanduspoliitika, kasvanud põllumajandustoetused, mis võimaldavad rohkem investeerida ja seega konkurentsis püsida.
Põllumehed mõtlevad aga praegu kõige rohkem praktiliste tööde õnnestumisele või ebaõnnestumistele. Mida arvate, kui raskesti laabub tänavu sügiskünd?
Olukorra muudab keeruliseks tööde ajaline kokkulangevus. Koristamine pole veel lõppenud. Tundub, et taliviljade külvi kõige soodsam, optimaalsem aeg on möödas. Külviks on veel jäänud viimased võimalused, mis vajavad oskuslikku ärakasutamist.
JAAN LUKAS
