Peipsi kuldkala rääbis

Rääbise vastu ei saa keegi ütlevad need, kes kuuma suitsurääbist kasvõi kordki maitsnud. Rääbis ja Peipsi ja suvi kuuluvad kokku. Paraku on nii, et kui muru oli vanasti rohelisem ja taevas sinisem, oli ka rääbist rohkem. Meie siin Peipsi järve veerel ja lähedal teame seda.
Ajalooline rääbise rekordsaak pärineb 1987. aastast, kui seda maiuskala püüti Peipsi järvest välja 3271 tonni. Vanemad lugejad kindlasti mäletavad seda aega, kui mõne rubla eest said otse sadamasse tulevalt paadilt osta pange või pool värsket kala.
Kallaste suurtööstusest võisid 10 rahatähe eest osta terve kasti suitsetatud loomust. Värske maksis poole vähem. Ja kastis oli 15 kilo. Vahepealseid rahamuutuseid ja kursse arvesse võttes, maksaks tänases valuutas toonane 1 kilo suitsurääbist ligikaudu 0,01 eurosenti. Aga tegelikult maksab 30 eurot.
Põhiline, mis aastakümnete jooksul on rääbisega muutunud, on nende kogused järves ja lubatavad püügimahud. Nii võivadki tänavu kalamehed väärt kala püüda 15 tonni. Ja seda on isegi veel viie tonni jagu enam kui eelmisel aastal. Siis lubati rääbist aastaga püüda 10 tonni. Ehk siis 37 aastaga on kala püügikogus vähenenud enam kui 200 korda.
Nii ongi kuldselt särav ja isuäratavalt peibutav suitsurääbis muutunud eestlase jaoks omamoodi kullatoiduks. Seda otseses ja kaudses tähenduses. Maiuspalaks, mida üldjuhul saab endale lubada haruharva ja erilistel puhkudel. Kasvõi kord aastas.
Aga praegu just see aeg käes ongi, kui rääbis on värske, otse järvest.