Eestimaa Põllumajandustootjate Keskliidu nõukogu esimehe Kalev Kreegipuu sõnul oli konverentsi “140 päeva Euroopa Liidus” korraldamise eesmärgiks informeerida uuest olukorrast nii põllumehi kui ka poliitikuid ja tuua konverentsile kohale võimalikult palju ministreid ning poliitikuid.
Konverentsi üks organisaatoreid, Tartumaa Põllumeeste liidu esimees Jaan Sõrra ütles, et kui valitsuse ja parlamendi uue koosseisu elus saab 100 päeva täis, siis tehakse kokkuvõtteid.
“Ka meie tahtsime 140 ELis oldud päeva osas kokkuvõtteid teha ja teavitada kõiki, mis siis meie põllumajandusega on ELis juhtunud. Et praegu on käsil Eesti tuleva aasta eelarve vastuvõtmise protsess, siis me kutsusimegi konverentsile mitmeid ministreid, et teada saada, kui palju toetusi järgmise aasta eelarves tõepoolest on,” lisas ta.
Enim on Euroliidust kasu saanud piimatootjad
Riigikogu liige Mati Kepp konstateeris, et kindlasti on seda üritust väga vaja, sest siin antakse põllumeestele otsestest allikatest väga palju värsket informatsiooni.
Näiteks tuli maaelukomisjoni alles hiljuti mahukas, 170- leheküljeline materjal, kus on kirjas aastateks 2007-2013 kavandatav ELi eelarveperiood. “Seda annab läbi töötada ning see kõik tuleb anda edasi laiale ringile,” ütles ta.
“Ma arvan, et Euroopa Liidus olemise reaalset kasu on saanud piimatootjad ja seda just tänu piimahinna tõstmisele. Piima kõrge hind on tulnud ikkagi koos Euroopa Liiduga. Muidu me ei oleks seda hinda näinud ei käesoleval aastal ega ka tulevikus. Meil on piimatootmiskvoodid ees, mis tähendab aga seda, et mõned tööstused võivad paraku piimatöötlemise lõpetada. Üritatakse üksteist turult välja süüa, et võimalikult rohkem toorpiima ise töödelda,” rääkis põllumajandusministeeriumi kantsler Toomas Kevvai.
“Poola maksis eelmisel aastal oma toodetud sealihale eksporditoetusi. Täna Euroopa Liidu liikmena ta seda ehk teha ei saa. Nii et selles mõttes on olukord meie põllumehe jaoks läinud tunduvalt ausamaks. Seetõttu loodan ma küll, et Eestis sealihatootmine jätkub ja areneb,” lisas ta.
Toomas Kevvai usub, et teatud osa söötis maast võetakse siiski põllumajanduses kasutusse, olgu siis tehniliste või energiarikaste kultuuride kasvatamiseks. Aga väga palju praegu söötis olevat ja võsa kasvatavat maad tuleb siiski metsa täis istutada.
Kombaine on Eestis vähevõitu
Põllumajandusminister Ester Tuiksoo näeb maaelu arengut Eestis lähema 5-10 aasta jooksul positiivsena.
“Ümber suurlinnade on meil kerkimas uued külad. Küll need külad tulevad ka väiksematesse kohtadesse,” avaldas minister lootust.
Skeptilisi noote kõlas aga Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimehe Aavo Mölderi sõnavõtus.
“Eesti põllumajandussektori eripära on, et tootjahinnad, tulenevalt soodusimportkaubast, ei ole kujunenud pakkumise – nõudmise vahekorras, vaid tingimustes, kus tootjad ei oma osalust töötlemissektoris. Vähesed investeeringud, suur põhivahendite kuluvusaste ning madal palgatase teiste tootmisharuga võrreldes ei kinnita arusaama, et uues majandusruumis põllumajandustootjal rahaprobleemid puuduvad,” väitis Aavo Mölder.
“Nõukogude ajaga võrreldes on tehnoloogia ju tohutult edasi arenenud. Mis sest, et see on kallis, aga tööde kvaliteet on kindlasti paranenud. Aga see ei tähenda, et meil probleeme ei ole. Me oleme siiamaani end elatanud Vene tehnika abiga, mis on aga tänaseks päevaks ära väsinud. Teha on veel palju. Praegu oleme oma viljakoristusega niikaugel, et vilja võtta on veel palju. Meil on kombaine põlluhektarite kohta vähe,” lisas OÜ Tartu Agro juht Aavo Mölder.
Ka Toomas Kevvai tunnistas, et tänavu on viljakoristus eelmiste aastatega võrreldes hilinenud.
“Euroopa Liit meil ilma ei mõjuta ja paraku polegi viimaste aastate ilm põllumeest just eriti soosinud. Kuid teatud piirkondades saadakse tänavu isegi rekordsaake, näiteks Jõgevamaal,” lisas ta.
“Ka Tartumaal on teraviljasaak päris hea, aga ma arvan, et 30-40 protsenti kasvanud teradest võib jääda põllule, eriti neil, kes praegu veel koristavad. Vili on lamandunud ja ka kasvama läinud. Lisaks sellele, et kaotame tonnide kaupa teravilja, kaotame ka selle kvaliteedis,” nentis Aavo Mölder.
RAIVO SIHVER
