Möödunud nädalal Põltsamaal toimunud ajalooseltsi korraldatud üritus, mille eesmärgiks oli saada selgust uue poe ehitamise plaanide kohta Põltsamaale, kujunes üsnagi emotsionaalseks ja tuliseks. Kohtumisele kohale tulnud valdavalt ajalooseltsi kuuluvad Põltsamaa inimesed leidsid, et olemasolev lillepood peaks säilima kui näide arhitektuurist Põltsamaal enne Teist maailmasõda.
Leiti, et uue plaanitava hoone näol on tegu tüüpilise kaubandushoonega, milliseid kerkib üle Eesti nagu seeni pärast vihma. Küll aga jääb järjest vähemaks ajalugu ja haruldasi hooneid, nagu vanad kõrtsid, magasiaidad ja mõisahooned, mis kõnelevad kunagistest aegadest.
Paljud hooned on muinsuskaitse all ja neid ei tohigi maha lammutada. Nii on ka näiteks mitte kaugel Lemmik Lilleärist asuva Põltsamaa kinohoonega, mis rajatud hoopiski nõukogude aja lõpus. Mõni ütleb, et mis väärtust on kinohoonel, mis väliselt kuigi ilusat muljet ei jäta.
Põltsamaa puhul on aga küsimus see, et kui üks osa inimesi, keda esindab Põltsamaa Ajalooselts, väidab, et ajalugu tuleb säilitada ja teadaolevalt mitu sajandit vanad magasiaidad peaksid linnapildis südalinnas alles jääma, siis teine osa inimesi on neid, kes ütlevad, et Põltsamaa vajab Coopi poodi.
Kuhu selle poe aga peaks ehitama, selle kohta öeldakse, et vaadaku ettevõte – Jõgeva Majandusühistu – ise, kuhu ja kuidas ja milliste kuludega ta selle püstitab. Ja siis tulebki ettevõttel kaaluda, kas raha on ja kuhu on tulusam ehitada, kus on suurem perspektiiv.
18.06.2024
blog comments powered by Disqus