Kultuuriselts “Pritšudje” korraldas läinud nädalavahetusel Mustvees Peipsimaa kultuuripäevad 2008. Kaks päeva kestnud festivalil esinesid nii Eesti kui ka Venemaa Peipsi äärsed kunstikollektiivid.
Laupäeva hommikul oli Mustvee kultuurikeskus ja selle esine kallistavat ja tervitavat rahvast täis. Kokku sai üle paarisaja inimese, kelle süda ja hing on Peipsiga seotud. Paraku elavad neist paljud kaugemal, suuremates linnades, kuid pole oma Peipsi järvega seotud esivanemate kodukohta unustanud. Viis aastat tagasi tööd alustanud kultuuriselts “Pritšudje” asubki Tallinnas ning ühendab rohkem kui sadat endist Peipsi äärset elanikku ja nende järeltulijat.
“Elame ja teeme põhilist tööd Tallinnas. Esimesed kaks Peipsimaa kultuuripäeva olemegi seal korraldanud. Kolmandaks suuremaks kokkusaamiseks tulime Mustveesse, kus kultuurikeskus toetab selle läbiviimist. Peipsi äärsete linnade ja valdadega on meil hea koostöö. Meie seltsi eesmärgiks on propageerida ja tutvustada Peipsi äärset maad ja inimesi. Siin on ju ammustest aegadest põimunud kahe rahvuse kultuur. Tahame viia kokku siinsed kunstikollektiivid, nende juhid ja teised loomeinimesed, ja üldse – kogu Peipsimaa rahva,” tutvustas “Pritšudje” juhatuse esinaine Zinaida Palk kultuuriseltsi tegevust.
<p class=”MsoNormal” style=”MARGIN: 0cm 0cm 0pt; TEXT-ALIGN: justify; mso-pagination: none; mso-layout-grid-align: none”>Mis ja kus on PeipsimaaJust äsja ilmus mahukas vene- ja eestikeelne, rikkaliku pildimaterjali illustreeritud raamat “Peipsimaa asulad”, kus tutvustatakse 45 asulat. Üllitise esitlusel selgitas raamatu autor Leonid Mihhailov: “Kui vene keeles ei tekita “Pritšudja” küsimusi, siis eestikeelne “Peipsimaa” küll. Oleme koos raamatu tõlkija Jüri Ojamaaga seda pikalt ja põhjalikult arutanud. “Peipsiääre” ei sobinud, kuna sellise nimega vald juba on ning võinuks jääda mulje, et jutt on ainult sellest kandist. “Peipsi ranna”, “Peipsiveere” eriti ei kõla, pealegi kuulub Peipsi juurde ka Piirissaare. Nõnda otsustasimegi, et “Pritšudje” olgu eesti keeles “Peipsimaa”. See suupärane nimi ongi juba üsna sageli kasutuses.”
Kultuuriseltsi “Pritšudje” juhatuse liige Leonid Mihhailov ütles, et kuigi selles albumis on tema kollektsioonist üle 300 foto ja postkaardi, on tema kogus materjali veel paari raamatu jaoks varuks. Mõne aja pärast tahab ta kirjutada ja koostada veelgi üksikasjalikuma raamatu Peipsi äärsete asulate ajaloost.
“See raamat on väga hea kingitus järveäärse rahva endistele, praegustele ja ka tulevastele elanikele. Samuti on suurt tänu väärt kultuuriseltsi tegevus Peipsimaa Kultuuripäevade korraldamisel. See, et tullakse oma juurte juurde, annab meile kindlust ka järgmisteks päevadeks ja tegemisteks,” tõdes Mustvee linnapea Mati Kepp. Suureformaadilises, enam kui 250-leheküljelises albumis, kus pilte ja juttu Peipsi põhja- ja lääneranniku asulatest Narva jõe algusest kuni Piirissaareni, on kolmandik Mustvee päralt.
Kontserdid, näitused, film
Kui raamat esitletud, foto- ja maalinäitus “Peipsimaa kutsub…” avatud, algas särtsakas ja värviküllane kontsert. Esinejaid oli palju: laulu- ja tantsukollektiivid Kallastelt, Mustveest, Alajõelt, Kolkjast, Varnjast, Lohusuust ja mujaltki lähiümbrusest. Kultuurikeskuse saali täis rahvast elas nende esinemisele kogu hingest kaasa. Erilise tähelepanu ja aplausi osaliseks said aga Pihkvast ja Peterburist külla tulnud laulu- ja tantsuansamblid. Mõni laul esitati koos kultuuriseltsi oma ansambliga “Pritšudje”.
Pühapäeval oli kaks kontserti: hommikupoolikul esineti Peipsiääre vallas Kolkjas, õhtupoolikul aga taas Mustvees. Esitleti kultuuriseltsi liikmete endi tehtud filmi “Peipsimaa loodus ja inimesed”. Jäädvustatud on Mustvee linnapäevad, intervjuud linna aukodanike Valter Jaanuse ja Sergei Liziniga, vanausulistega jt. Filmitud on kirikuid, jumalateenistusi, asulaid, ümbrust. Järgmised Peipsimaa kultuuripäevad kavatsetakse korraldada kahe aasta pärast.
ARDI KIVIMETS
