Rekordiliselt madal sündivus

Möödunud aastal langesid sündinud laste arv ja sündimuse erikordaja sajandi madalaimale tasemele. 2023. aastal sündis Eestis kokku 10 769 last, mis on varasema aastaga võrreldes 802 lapse võrra vähem, selgub Tervise Arengu Instituudi poolt avaldatud Raseduse infosüsteemi andmetest.
Kokku sünnitas eelmisel aastal 10 631 naist (2022. aastaga  võrreldes 765 naist vähem): 10 495 juhul sündis üks laps, kaksikuid sündis 135 ning ühel korral sündisid nelikud.
Kõikidest mullu sünnitanud naistest oli 10 622  naise elukohariigiks Eesti, 9 naise elukoht asus välisriigis.
Sündinud laste keskmine sünnikaal oli 2023. aastal 3518 g
ja keskmine sünnipikkus
51 cm. Ajavahemikul 1992–2023 on vastsündinute keskmine sünnikaal suurenenud 83 g võrra – 1992. aastal oli see 3435 g,
2023. aastal 3518 g.
12 tervishoiuasutuste sünnitusosakondades sündis 10 701 last, neist kõrgema etapi sünnitusabi osutavates tervishoiuasutuses 8061 last. Loomulikul teel sünnitas 7762 naist. Vaakum- ja tangsünnitusi oli 603 ning keisrilõikeid tehti 2266 sünnitajale, neist plaanilisi keisrilõikeid 700 sünnitajale. Keisrilõigete osakaal oli 21,3%.
Sünnitajate keskmine vanus on alates 1992. aastast pidevalt suurenenud. Ajavahemikul 1992–2023 suurenes esmassünnitajate keskmine vanus seitsme aasta ja korduvsünnitajate keskmine vanus viie aasta võrra. Kui 1992. aastal olid esmasünnitaja ja korduvsünnitaja keskmine vanus vastavalt 22,7 ja 28,3 aastat, siis eelmisel aastal olid need vastavalt 29,5 ja 33,3 aastat.
Kõige rohkem lapsi sündis 30–34 aasta vanustel naistel. Kõige rohkem lapsi sündis mullu Harjumaal (5355 elussündi).
TERVISE ARENGU INSTITUUT

blog comments powered by Disqus