Eelmise nädala alguses tabas meid kõiki šokeeriv uudis koolitulistamisest Helsingi eeslinnas Vantaas Viertola põhikoolis. Tulistaja oli 12-aastane poiss ja traagiliste sündmuste tagajärjel hukkus klassiruumis üks tema kaasõpilane ning päev hiljem suri lastehaiglas saadud vigastustesse veel kahest haavata saanud eakaaslasest üks.
RAUL KIVI
Jõgeva jäähoki eestvedaja
Soome ajaloos oli see neljas juhtum, kus koolitulistamises oli hukkunuid. Esimene oli aastal 1989, kui Rauma keskkooli 14aastane õpilane võttis elu kahelt oma kaasõpilaselt. 2007. aastal Jokelas ja 2008. aastal Kauhajokis toimusid paljude ohvritega koolitulistamised. Jokela keskkoolis hukkus 8 ja Kauhajoki kutsekoolis 10 õpilast.
Traagiliste teemade lahtiharutamiseks ei pea me pikalt tagasi mõtlema, kui meenub 2014. aastal toimunud Viljandi kooli õudus, kui 9. klassi õpilane saksa keele tunni ajal tappis oma õpetaja.
Põhjamaades, Euroopas on niisugused sündmused õnneks siiski väga haruldased.
Ameerika mandril aga oli teadaolevalt esimene koolitulistamine juba aastal 1764 Pennsylvanias. Ajapikku on neid traagilisi sündmusi olnud aina rohkem ning vaibumismärke pole näha. Möödunud aastal toimus Ameerika koolides rekordiliselt 82 intsidenti, kus mängus oli tulirelv. Tänavu aga juba mõne kuu vältel 16.
Sisimas loodame, et meil siin selliseid traagilisi sündmusi iial ette ei tule. Ometi mõtleb iga koolis käiva õpilase vanem pärast koolitulistamisest kuulmist, kas ka tema laps võib ohus olla, kuidas olla last hommikul kooli saates kindel, et ta sealt päeva lõpuks tervena koju naaseb.
Kindlasti ei näe me kõiki olukordi ette, kuid meil kõigil on täna võimalus ennetavalt hilisemate kurbade tagajärgede „oleksitega“ tegeleda.
Kiusamine on üks sagedasem põhjus, mis ajendab kasutama kaas-
õpilase suhtes füüsilist vägivalda.
Mis aga tekitab kaasõpilase kiusamise? Puberteet, hormoonid, välimus, kodune olukord … Eks neid põhjusi on palju, kuid esmajoones algab kõik koduseinte vahelt, kus pereliikmed on peamised suunanäitajad ja eeskujud. Suhted ja käitumisnormid perekonnas kanduvad üle lapse käitumisse koolis.
Oluline on, et laps saaks kodus piisavalt tähelepanu.
Ka koolis on oht, et laps ei saa vajalikku tähelepanu. Koolis ongi tõsist probleemi keeruline märgata, kuna lapsi on palju. Võib juhtuda, et nii kodused kui ka kooli mured kuhjuvad lapsesse. Temast võib saada kiusaja või kiusatav. Mõlemal on probleemid ja noorel inimesel on sellisel juhul iseendaga hakkama saada väga raske.
Teadlased ja psühholoogid on välja toonud ka asjaolu, et suur osa noore käitumishäiretest tuleneb nutisõltuvusest. Sellest on keeruline väljuda, kuna nutimaailm on lõputu ning noorele arenevale ajule on see just kui narkomaanile mõnuaine. Kui laps ei saa õigel hetkel kodus oma pereliikmetelt piisavalt tähelepanu, on nutimaailma kinni kiilumine kiire tulema.
Mida saame ennetavalt teha? Võtmesõna on positiivne koostöö. Hoidkem ja andkem oma lapsele võimalikult palju positiivset ning adekvaatset tähelepanu. Kodune pagas kandub üle koolipinki.
