Tervis on iga inimese suurim varandus. Nii on ka iga riigi jaoks ülimalt oluline, et tema elanikud oleksid terved. Terved inimesed osalevad aktiivselt ühiskonna elus, käivad tööl, on rikkamad ja panustavad riigi kui terviku arengusse. Sellised küsimused olid päevakorras nii Tallinnas toimunud kõrgetasemelisel ministrite konverentsil kui ka valitsuses rahvastiku tervise arengukava heaks kiites.
Tallinnas toimunud suurel rahvusvahelisel konverentsil arutati hiljuti, kuidas tervis ja jõukus ning nende aluseks olev hästitoimiv tervisesüsteem muudavad Euroopa rikkamaks ning inimesed tervemaks. WHO Euroopa regiooni ministrite konverents “Tervisesüsteem, tervis ja jõukus” tõi pärast jaanipäeva Tallinna 53 riigi ministrid, kõrged ametnikud ja parimad spetsialistid. Tallinnast sai nädalaks Euroopa tervisepealinn.
Tervis ei tule arsti käest
Üha enam räägitakse maailmas sellest, et inimeste tervise eest hea seismise võti peitub tervisesüsteemis ehk terviklikus lähenemises. Tervis ei tule ainult arsti käest. Haiguste ennetamine on paljuski inimeste endi kätes – arst ei saa takistada patsienti söömast rasvast liha, tõstmast üleliigset õlleklaasi või läitmast sigaretti. Loomulikult on oluline kvaliteetne arstiabi, mis oleks kättesaadav kõigile abivajajatele. Ning samuti on tähtis professionaalne hooldusteenus, seda eriti just kiirelt vananeva ühiskonnaga Euroopas. Arusaadav on, et sellise tervikliku tervisesüsteemi arendamine ja hoidmine vajab tarku investeeringuid.
Eesti on siinkohal hea näide, kuidas kiired arengud majanduses on edendanud ka tervisesüsteemi. Oodatav eluiga on pikenenud, inimesed on järjest enam pakutava arstiabiga rahul. Kodus oma muredega silmitsi seistes on sageli üsna raske märgata, et oleme paljude asjadega hästi või väga hästi hakkama saanud. Konverentsil aga sai Eesti pingutus arendada välja patsiendile keskendunud, läbipaistev ja arengule orienteeritud tervisesüsteem väga kõrgel tasemel tunnustussõnu ning kinnitust, et oleme õigel teel.
Esmakordselt osalesid sarnasel konverentsil ka rahandus- ja majandusministrid, sest inimeste hea tervis pole üksnes terviseministri mure. Iga riigi suurim vara on terved inimesed, sest ainult nende toel on majandusel ning kogu riigil võimalik edukas olla ja areneda. Konverentsil osalenud rahandusminister Ivari Padar toonitas samuti, et tervis pole ainult kulu, vaid ka tulu, sest mida tervem on maksumaksja, seda jõukam on riik.
Konverentsil arutlesid mitmed maailma tervise- ja majandusprofessorid selle üle, kuidas majanduse edu aitab areneda tervisesektoril ning vastupidi. USA Princetoni ülikooli majandusprofessor Uwe Reinhardt tõdes, et otsest seost SKP ning parema tervise vahel luua ei saa. Maailmas on palju näiteid, kus meditsiini on eraldatud väga palju raha, ent inimesed on abita ja rahva tervis vilets. Ressursid on alati piiratud. Seega peame olema kindlad, et iga kroon või euro, mille investeerime, oleks paigutatud parimal võimalikul moel.
Tallinna harta suunab
Konverentsil võeti vastu Tallinna harta. Harta läbi on Tallinn jäädvustunud kindlalt maailma tervisekaardile – nii geograafilisele kui tervislikku seisundit järgivale. Selge on see, et harta ei ole arstim, mida sisse võttes kohe hakkab parem. Harta on rahvusvaheline kokkulepe seista hea selle eest, et tervisesüsteemid oleksid tugevad, arenemisvõimelised ja seeläbi oleks inimeste tervis tõepoolest parem. Tallinna harta rõhutab vajadust mõõta tervisesüsteemi tulemuslikkust, et teada, kas investeeringud on tehtud targalt ning kas tänu neile inimeste tervis paraneb. Harta toob esile, et tervist mõjutavad eri sektorites tehtud otsused. Haridus-, keskkonna-, transpordi- jpt poliitikad mõjutavad inimeste elujärge ning tervist üsna olulisel määral. Usutavalt jääb Tallinna harta pikaks ajaks oluliseks tervisevaldkonna arenguid suunavaks dokumendiks. Võime olla uhked, et nii tähtis kokkulepe sündis just Tallinnas.
Konverentsi üks olulisemaid sõnumeid oli, et tervist ei taga ainult arstiabi. Tervis algab meist endist, meie valikutest ning teadlikkusest, oskusest olla terve ja hoolida oma lähedastest. Seda rõhutab ka hiljuti heaks kiidetud rahvastiku tervise arengukava, mis käsitleb tervisepoliitikat kogu ühiskonna, mitte ainult ühe ministeeriumi tegevuse raames. Peame mõistma, et paljuski määravad tänased valikud meie homse tervise. Rahvastiku tervise arengukava rõhutab kvaliteetse, hästitoimiva ning kättesaadava arstiabi jätkusuutliku arendamise vajadust. Tervislik eluviis ja haiguste ennetamine on kordades odavam. Kuid häid tulemusi saavutame vaid siis, kui muutub suhtumine ja käitumine. Alkoholi tarbimise pidurdamine, suitsetamise lõpetamine, mõttetu riskeerimise jätmine, rasvasest toidust loobumine ja aktiivne eluviis aitavad Eestil areneda ning inimestel kauem elada. See eesmärk on ju meil kõigil ühine.
MARET MARIPUU,
sotsiaalminister
