90 aastat metsavalitsemist

 

Peaaegu niisama kaua kui on olnud Eesti Vabariiki, on olnud ka Eesti riigi metsavalitsemist Jõgevamaal. Eile Jõgeva kultuurikeskuses peetud konverentsiga tähistatigi Eesti riigi metsavalitsemise 90. aastapäeva Jõgevamaal.

Ajendi sellist tähtpäeva just detsembri alguses pidada andis asjaolu, et 1. detsembril 1918 sai Võtikvere metsaülem Voldemar Valner Tartus Eesti Ajutise Valitsuse peavolinikult Luhtilt volitused võtta Saksa okupatsioonivõimudelt üle Võtikvere riigimetskond. Mustveest Tartusse sõitis Valner aurikul mööda Peipsi järve, kus võis iga hetk karta enamlaste laevade väljailmumist, ning volituse kirjutas hr Luht oma volikirja ärakirjale, mis oli talle antud Ajutise Valitsuse poolt ning mis kandis selle valitsuse peaministri Konstantin Pätsi allkirja.

Konverentsiettekanded käsitlesid enamasti metsanduse minevikku, aga ka olevikku ja tulevikku, samuti keskkonnakaitset, loodushoidu ja metsandusharidust kui metsandusega tihedalt seotud valdkondi.

Avaettekandes tegi endine Kabala ja praegune Viljandimaa metsaülem, Jõgevamaalt pärit Elor Ilmet huvitava ülevaate 1920. aastate metsandusalastest määrustest ja ringkirjadest.

“Kabala metskonna arhiivis olid need kõik kenasti alles, nii et kaugemale polnud vaja minnagi,” ütles Elor Ilmet.

Vanu dokumente uurides oli ta sunnitud tõdema, et kõik kordub ja pole midagi uut siin päikese all.

“Nagu nüüdki, oli ka siis probleemiks näiteks metsamaterjali väikestes kogustes elanikkonnale müük,” ütles Elor Ilmet. “Et see on töömahukas toiming, ei taha metskonnad seda teha või lükkavad muude tegemiste taha viimasesse järjekorda.

Ka koosseisude koondamise vajadus oli aktuaalne siis ja on praegu.”

Küsimusele, missugune aeg on Eesti metsale kõige parem aeg olnud, kas sõjaeelse Eesti Vabariigi, nõukogude või taasiseseisvunud Eesti Vabariigi aeg, vastas Elor Ilmet, et kui sõjaajad välja arvata, pole Eesti metsale kunagi suisa liiga tehtud.

“Metsandus on piisavalt konservatiivne valdkond ja see konservatiivsus jätkub,” ütles Ilmet.

iii

Teadlase pilguga

iii

Jõgevamaal elav metsateadlane Toomas Frey vastas samale küsimusele pisut teisiti. Tema meelest olid parimad ajad Eesti metsale 1930. aastad.

“Siis oli kõige tugevam kaader nii metskondades kui ka metsateaduses ning metsa turustamise seiski oli edukas: mets tõi riigile sisse olulisi summasid. Nüüd raiutakse, koristatakse ja turustatakse küll miljardite eest, aga riigi tuludesse tuleb sellest vaid mõnisada miljonit. Mina nimetaksin seda olukorda peaaegu et kriminaalseks,” ütles kunagi ka keskkonnaministri ametit pidanud Frey.

Metsakorralduse ja metsateadusega on tema sõnul lood praegu samuti halvad. Teatud firmad mingil määral küll metsakorraldust teevad, aga ülepinnaliselt seda enam ei tehta.

“Varem sai iga metsaosa iga kümne aasta tagant üle vaadatud. Tõsi, oli ka selliseid metsakorraldajaid, kes oma töö tegemise asemel koos metsaülemaga kuu aega jõid, aga oli ka oma ala tõelisi fanaatikuid,” ütles Frey.

Metsateaduse on tema sõnul tänapäeval asendanud lühiajalised projektid, mis on suunatud konkreetsetele ja käegakatsutavat kasu andvatele tulemustele ning milleks eraldatud raha kasutamisele on seatud igasugused tähtajad ja piirangud.

“Selliste projektide tulemusena sünnivad aruande tasemel tekstid, aga mitte teadustööd. Teadustööks vajalikku aparatuuri pole aga projektirahade eest üldse võimalik soetada,” ütles Frey.

iii

Juubel ka seltsil

iii

Nagu 1. detsembril 1918, on ka praegu Jõgevamaal ainult üks riigimetskond. Tänase RMK Jõgevamaa metsaülema Avo Jürissaare ülesandeks oli konverents tulevikuvisiooniga lõpetada.

“Kui Eesti riigimetsa on juba 90 aastat majandatud, küllap majandatakse seda siis ka kümne aasta pärast ja edaspidigi,” ütles Jürissaar. “Loodan, et selleks ajaks jõuab erametsa majandamine tasapisi riigimetsa majandamisega samale tasemele.”

Peale Eesti riigi metsavalitsemise ümmarguse aastapäeva tähistati eilse konverentsiga ka Jõgevamaa Metsaseltsi 20. aastapäeva. Sellega seoses tunnustas selts oma tänukirjaga häid koostööpartnereid ja seltsi tublisid liikmeid. Esitleti ka vastilmunud raamatut “Jõgevamaa metsad 1918-2008”, mis põhineb küll suures osas samadel materjalidel kui kümme aastat tagasi üllitatud “Jõgevamaa metsad 1918-1998”, ent on raamatu toimetaja, Eesti Maaülikooli vanemteaduri Toivo Meikari sõnul muudetud Jõgevamaa-kesksemaks. Peale Jõgevamaa on oma metsanduse loo raamatukaante vahele saanud veel ainult Järva-, Pärnu- ja Valgamaa. Aga Jõgevamaa sai sellise raamatuga maha esimesena ning on jõudnud nüüd juba teise trükiseni.

“Uut raamatut tegema sundis meid asjaolu, et eelmine raamat kole kiiresti ära osteti,” ütles raamatu koostaja, Jõgevamaa Metsaseltsi eestseisja Kaupo Ilmet. “Ja uus sai tõesti maakonnakesksem: varasemas oli palju üleriigilisi asju.”

Jõgevamaa metsanduse lugu käsitleva raamatu andis välja Eesti Metsaselts ja seda toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Sama sihtasutus toetas ka eilset Jõgevamaa Keskkonnateenistuse, Jõgevamaa Metsaseltsi ja Jõgevamaa Metskonna korraldatud konverentsi. Konverentsi avades tõdes Kaupo Ilmet, et mets on andnud ülalpidamist sadadele Jõgevamaa peredele ning 90 aasta jooksul on vahetunud kolm metsateenijate põlvkonda, tänu kellele on meil metsa, mida mida raiuda ning kuhu minna linnulaulu kuulama ja marju korjama.

“Kuni elab mets, elab ka Jõgevamaa,” ütles Kaupo Ilmet.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus