Laupäeval möödub 75 aastat riigi külmarekordi mõõtmisest. Nimelt registreeriti 1940. aasta 17. jaanuaril Jõgeva ilmajaamas Eesti külmarekord -43,5 °C, mis püsib praeguseni.
Juba järgmisel talvel esines ainult ühe kümnendikkraadi võrra nõrgem pakane (‑43,4 °C) Võrus, kuid rohkem pole absoluutsele miinimumile nii lähedasi temperatuure mõõdetud. Rekordite puhul võetakse arvesse ainult ametlikes ilmajaamades standardsetes tingimustes registreeritud näitajaid.
Talv algas tol aastal varakult
Külmarekordi mõõtmise 1939./40. a talve algus eriti varane ja külm ei olnud. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes püsivalt alla nulli 22. novembril, mis on siin kandis tavapärasele lähedane aeg. Esimest korda tekkis lumikate 1939. aasta sügisel 27. novembril, mis on tavalisest enam kui kaks nädalat hiljem. Detsembri esimene ja teine dekaad jäid tol talvel keskmisest soojemateks ja lund oli mõlema dekaadi lõpus ainult neli sentimeetrit. Alles jõulukuu viimane dekaad kujunes tavapärasest külmemaks ja edasi näitavad kümmepäevaku keskmised õhutemperatuurid harilikust madalamat temperatuurirežiimi kuni aprilli lõpuni.
- aasta jaanuaris esines kaks väga külma perioodi. Esimesel kümmepäevakul langes minimaalne õhutemperatuur kolmel ööl järjest (7.-9. kuupäeval) alla ‑30 kraadi. Vahepeal (13.-14. jaanuaril) läks ilm sulale ja õhutemperatuur tõusis 2,5 kraadini. Järgnes järsk ilmamuutus ja 15. kuupäeval mõõdeti minimaalseks õhutemperatuuriks juba ‑35,5 °C. Viiel kuupäeval järjest registreeriti enam kui ‑35kraadist pakast, kusjuures 16. jaanuaril mõõdeti ‑40,0 ja 17. jaanuaril ‑43,5 °C.
Edasi andis tugev külm mõneks ajaks järele. Uuesti esines ‑30kraadist tugevamat pakast veebruari esimesel päeval. Küünlakuul langes õhutemperatuur tol talvel (nagu jaanuariski) kaheksal kuupäeval alla ‑30 kraadi, kusjuures alla ‑35 kuuel korral. Märtsikuusse enam nii tugevaid külmasid ei jätkunud. Paastukuu minimaalseks õhutemperatuuriks jäi -28,0°C ja enam kui ‑25kraadist külma registreeriti kahel korral.
Ööpäeva keskmisi negatiivseid õhutemperatuure kogunes 1939./40. a talvel ‑1474 °C, mis ületab Jõgeva vaatlusrea keskmist kahekordselt. Veelgi enam on olnud negatiivseid temperatuure talvel 1941/42 (‑1891 °C), kuid siis jäi ‑30kraadise pakasega päevade arv 1939/40. aastate talve näitajast kahe päeva võrra väiksemaks. On huvitav mainida, et ka vaatlusrea kõige madalam jaanuari keskmine õhutemperatuur on pärit just 1941./42. aasta talvest, mitte külmarekordi mõõtmise talvest.
Suur kahju kõikidele viljapuuaedadele
Lumikate oli talvel 1939/40 külmade ajaks juba paks. Detsembri lõpus oli lund Jõgeval 18 cm, jaanuari keskpaiku üle 20 cm ja märtsi lõpuks 60 cm. Püsiv lumikate kadus põldudelt aprilli keskpaiku. Taimekasvuperioodi algus jäi tavalisest hilisemaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõusis Jõgeval püsivalt üle 5 °C 1. mail, mis on vaatlusrea keskmisest kaheksa päeva hiljem.
Mälestuste järgi tegid 1940. aastate külmad talved suurt kahju viljapuuaedadele, mis suveks raagu jäid ja maha saeti. Põhjalikumalt on külmade talvede sündmusi kirjeldatud 2010. aastal välja antud raamatus “Külmalinn Jõgeva”.
Uue sajandi külmarekord 2003
Väga pakaseline on hiljem olnud veel 1978./79. aasta talv, kui õhutemperatuur langes detsembri viimastel päevadel Eestis alla -40 kraadi. Kõige madalam õhutemperatuur mõõdeti ilmajaamadest tol aastal Narvas (-42,6 °C). Jõgeval langes siis 30. detsembril minimaalne õhutemperatuur -40,0 °C ja 31. detsembril ‑40,2 °C. Enam kui ‑30kraadise pakasega päevi kogunes talve jooksul Jõgeval kaheksa, mis on kaks korda vähem kui 1939./40. aasta talvel. Tugev pakane pani transpordi seisma, kannatada said veevärgi- ja keskküttesüsteemid, viljapuudel ja põõsastel tekkisid külmakahjustused.
Viimastel aastakümnetel pole enam nii pakaselisi talvesid esinenud. Käesoleva sajandi külmarekord (Jõgeval -36,7 °C) registreeriti 2003. aasta 11. jaanuaril ja selle auks püstitati järgmisel talvel Jõgevale Uku kaubanduskeskuse ette külmasammas. Talvel 2002/03 oli ainult jaanuari esimene pool väga külm. 7. jaanuaril langes õhutemperatuur -35,5 °C ja 11. jaanuaril ‑36,7 °C. Enam kui -30 kraadi külma oli ka 1. ja 6. jaanuaril. Jaanuari teisel poolel olid valdavalt sulailmad ning veebruar ja märts kujunesid normist soojemateks.
Enam kui ‑30kraadist pakast on käesoleval sajandil esinenud Jõgeval viiel talvel — lisaks 2002./03. a talvele veel 2005./06., 2009./10., 2010./11., 2011/12. aasta talvel. Kogu 1922. aastast algavas vaatlusreas on Jõgeval enam kui -30kraadist pakast mõõdetud 41 talvel, s.o 45 protsendil talvedest. Kui vaadata talvede külmarekordeid Eestis, siis on need sattunud 1921./1922. aastast alates Jõgevale 37 korral, s.o 40 protsendil talvedest. Siinjuures tuleks täpsustada, et kümnel korral on samasugune minimaalne temperatuur mõõdetud talve jooksul kahes või enamas ilmajaamas. Külma edetabelis on Jõgeva teisel kohal olnud 23 korral, so 25 protsendil talvedest. Lisaks Jõgevale on külmarekordit sagedamini registreeritud Tiirikojal (11 korral), Kuusikul (10 korral), Võrus ja Narvas (kaheksal korral) ning varasematel aastatel ka Värskas asunud ilmajaamas (seitsmel korral).
Käesoleva talve seniseks ametlikuks külmarekordiks Eestis (riigi ilmateenistuse meteojaamade andmetel) on 7. jaanuaril Väike-Maarjas mõõdetud ‑20,7 °C. Jõgeval samal ööl registreeritud minimaalne õhutemperatuur ‑20,1 °C on teisel kohal ja sellele järgneb Türi -19,4 °C.
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
