Tabivere muuseumis tutvustatakse paikkonna pärimusi ja ajalugu alates muistsetest aegadest kuni käesoleva sajandi sündmusteni. Erilist tähelepanu pööratakse Eesti riigi loomise ja Vabadussõja temaatikale.
Vabadussõjas toimus Tabivere piirkonnas paljugi otsustavat. „Tartu operatsioonis oli Tabivere esimene punkt. Pärast Aidu lahingut oli siia tekkinud enne Tartut punaste suurim tugikeskus, kuhu väed taganesid Jõgevalt. Nii võib Tabiveret nimetada ka Tartu lukuks,” ütles Tabivere muuseumi peremees Andu Uus.
Ta näitab oma muuseumis iseseisvusvõitlust meenutavaid eksponaate – sõdurikuju, relvi, Kuperjanovi pataljoni partisanile kuulunud mälestusesemeid, Julius Kuperjanovi seltsi trükiseid ja soomusrongi maketti, mille ehitasid Tabivere gümnaasiumi õpilased.
Väejuhtide kodukant
Muuseumi missioon on jäädvustada Tabivere kandiga seotud Vabadussõja väejuhtide ja silmapaistvate sõjaväelaste, Vabadussõja-aegse soomusrongide diviisi ülema kolonel Karl Partsi, Eesti piirivalve ülema kindral Ants Kurvitsa ja Eesti kaitseliidu ülema kindral Johannes Orasmaa mälestust.
Tabivere muuseumis hakkab silma ka naiskodukaitse vormirõivastus Eesti esimesest iseseisvusajast ja selle kõrval Äksi kihelkonna rahvarõivaseelik, vanaaegne kirjutuslaud ja telefon, tuletõrjeprits ja aabitsad eri aegadest. Eraldi väljapanek on pühendatud Tabivere kandist võrsunud ja siin vanaduspäevad veetnud Eesti edukaimale laskesportlasele, 13-kordsele maailmameistrile Elmar Kivistikule.
Saab ka vaadata auhindu, mida on võitnud Tabivere valla sportlased. Treenimiseks tarviliku trenažööri on AndU Uus meisterdanud ise, siis kui neid seadmeid veel kauplustes müügil polnud.
Tabivere valla lipp toodi muuseumisse 18. novembril 2017 pärast haldusreformi paikkonna ühinemist Tartu vallaga. Kui varem oli muuseumi nimeks Tabivere valla muuseum, siis praegu Tabivere muuseum.
Muuseumi aidas, mis on toodud kohale väejuht Ants Kurvitsa kodutalu õuelt, saab vaadata põllutööriistu.
Avatakse uus näitus
„Rääkisin külastajatele karu-äkkest, kes tundsid selle vastu rohkem huvi. Nii seadsingi karuäkke vaatamiseks välja. Veel on meil näiteks rehepeksumasina käivitamise mootor,” seletas Uus.
„Tabivere muuseum loodi 1999. aastal ja selle arendamine on olnud huvitav tegevus. Eksponaate tuleb endal otsida, mõnedki nendest aga annetatakse. Möödunud aastal tähistasime 80. aastapäeva,” ütles Andu Uus, kes on tegelenud kohalikus majandis karjafarmi seadmete korrashoidmisega ja töötanud tehnilise hoolduse meistrina.
Tänasest Eesti Vabariigist arvas teenekas harrastusajaloolane nii: „Üldiselt võib rahule jääda, kuid poliitikute omavahelisi tülisid võiks vähem olla. Rõõmu tunnen selle üle, et ka noored huvituvad ajaloost järjest enam. Meie piirkonna koolide õpilased ja lasteaialapsed on siin sagedased külalised,“ märkis ta.
Esmaspäeval, 24. veebruaril tähistatakse Tabivere muuseumis Eesti Vabariigi 102. aastapäeva muusikalise tervituse, pühadesupi ja vastlakuklite söömisega. Muuseumimaja ülemisel korrusel asuvas näitusesaalis on avatud uus näitus Koeru hooldekodus valminud käsitöödest.
JAAN LUKAS
