|
|
Täna on 1949. aasta suurküüditamise 61. aastapäev. Sellele pühendatud mälestusüritusi toimub mitmel pool maakonnas. Tänavu suvel korraldatakse aga pärast pikemat vaheaega taas represseeritute maakondlik kokkutulek. |
Jõgeval kogunetakse Teedevalitsuse pargis seisva küüditatute mälestuskivi juurde täna kell 10. Pärast mälestustseremooniat, küünalde süütamist ja lillede asetamist minnakse Betti Alveri Muuseumi, kus vaadatakse dokumentaalfilmi „Ajapikku unustatakse meie nimi”, mis kõneleb sellest, kuidas seltskond küüditatuid võttis kümmekond aastat tagasi ette rongireisi, et üle vaadata need paigad, kus kunagi asumisel sai oldud. Jaana Koppeli esituses saab kuulata isamaalist luulet.
Peipsi piirkonna küüditatud ja avalikkuse esindajad on oodatud täna kell 11 Kääpale kommunismiohvrite mälestuskivi juurde. Sealt minnakse edasi Kalevipoja Muuseumi, kus räägitakse teelauas mälestusi ning antakse represseeritutele üle meened: rukkilillega kaunistatud tassid. Halliku Maanaiste Seltsi naisansambli ja selle juhendaja Heino Sulgeri eestvõttel lauldakse Heldi-Irene Madi (Sepa) sõnade ja vene rahvalaulu “Tasa heliseb kelluke väljal” viisiga laulu, millest tahetakse juhul, kui lugu rahvale meeldib, kujundada maakonna represseeritute hümn. Ka sõnade autor ise on kohal ning räägib koos oma sugulastest saatusekaaslastega küüditamismälestusi.
Põltsamaal toimub mälestusüritus täna kell 12 represseeritute mälestuskivi juures.
Maakonna represseeritud võetakse kokku
Viimase aasta jooksul on Jõgeva Maakonna Endiste Poliitvangide ja Represseeritute Ühingu tegevus uue viieliikmelise juhatuse eestvedamisel uue hoo sisse saanud ning üheks tänavuseks suuremaks ettevõtmiseks on represseeritute maakondlik kokkutulek, mis saab teoks juuli- või augustikuus Jõgeva kultuurikeskuses. Kokkutuleku korraldamiseks taotletakse raha programmist Leader.
“Kui vahepealsetel aastatel on Jõgevamaal korraldatud vaid üksikute piirkondade represseeritute kokkusaamisi, siis nüüd on meie meelest aeg saatusekaaslased kogu maakonnast taas kokku kutsuda,” ütles Jõgeva Maakonna Endiste Poliitvangide ja Represseeritute Ühingu juhatuse liige Anne Veinmann, lisades, et tema mäletamist mööda on üks ülemaakonnaline kokkutulek ka varem toimunud, ent juba kümme-viisteist aastat tagasi.
Ühingu juhatuse esimehe Tõnu Käbi sõnul on organisatsioonis praegu juhtohjad haaranud need, kes Siberi-teele asudes alles lapsed olid.
“Meie vanemate põlvkond hakkab juba eest kaduma,” ütles Tõnu Käbi. “Meie ülesanne on küüditatute saaga väärikalt lõpule viia. Meie oleme praegu veel täies elujõus ja mäletame kõike, pärast meid ei jää aga enam kedagi, kellelt esmaallikalist infot koguda.”
Ka korraldatav kokkutulek teenib teatud määral mälestuste talletamise eesmärki, samas on inimestel kindlasti suur rõõm üle hulga aja kokku saada või siis hoopis uusi kontakte leida. Nii kokkutulekule kui ka ühingu tegemistesse ongi plaanis kaasata inimesi, kes sellesse ringi varem pole kuulunud: näiteks Mustvee piirkonnast 1944. aastal Saksamaale viidud inimesed (üldse oli neid Tõnu Käbi andmetel 38 ning praeguseks alles veel kümmekond) ja Tšenobõli tuumakatastroofi tagajärgi likvideerimas käinud.
“Tahame, et kokkutulekupäev saaks südamlik ja sisutihe,” ütles Anne Veinmann. Külla on sel päeval oodata Võtikverest pärit Imbi Paju, kelle Eestis ja mujal suurt vastukaja leidnud filmid ja raamatud käsitlevad just nõukogude okupatsiooni aegseid repressioone.
Käivitamisel mäluprojekt
Represseeritute mälestuste jäädvustamiseks on ettevalmistamisel ka projekt, mille tarvis hakatakse raha taotlema programmi “Kodanike Euroopa” neljandast meetmest “Euroopa mäletab”. Taotluse vormistamisel on Jõgeva Maakonna Endiste Poliitvangide ja Represseeritute Ühingule lubanud appi tulla Jõgeva abilinnapea Mihkel Kübar ja linnavalitsuse arenduse peaspetsialist Erki Teder. Projekti idee pärineb aga Betti Alveri Muuseumi juhatajalt Toomas Murult.
“Projekti raames saaks mälestusi talletada mitte ainult paberile kirjapanduna, vaid ka moodsamal viisil — audio- ja videofailidena. Kui mälestused ühel või teisel viisil jäädvustatud, saab neid soovi korral tulevikus raamatuks vormida,” ütles Toomas Muru. “Aasta tagasi pidasin plaani ise kõnealusest programmist raha taotleda, ent tundsin, et ainuüksi minu jõuvarudest jääb selle projekti vedamiseks väheks, seda enam, et minimaalne taotletav summa on 10 000 eurot. Represseeritute ühingul on jõudu enam, neil on ka vajalikud andmed ja toimiv koostöövõrgustik, mis aitavad represseerituteni jõuda.”
Projektitaotluse esitamise tähtaeg on 30. aprill. Projekti konkreetsema sisu üle läbirääkimised veel käivad.
Tulevikus võiks Jõgevale, kust asus rongidega Siberi-teele kõige suurem arv Eestist küüditatuid, Toomas Muru arvates projektirahade toel rajada lausa leninismi-stalinismi muuseumi, kus saaks näha nõukogudeaegseid monumentaaltaieseid, aga ka küüditamistemaatikat kajastavat materjali. Muuseum sobiks Muru arvates Jõgeva vanasse jaamahoonesse, kus praegu tegutseb Jõgeva Majandusühistu kauplus.
iii
RIINA MÄGI
