Siimusti Savikotta sisse astudes tekib kohe hubane ja kodune tunne. Mõnusa ajaloolise interjööriga ruumis on riiulitel ja laudadel välja pandud mitmesuguseid keraamikatooteid võitoosidest kaussideni.
Kui sõita Jõgevalt Siimustisse, juhatab silt tee ääres kollase maja juurde. Siimusti Savikoda OÜ müügijuhi Jaanek Kursi sõnul on tehas kujundatud 10‒11 aastaga selliseks, nagu väljast näha on.
„Kõik on vana, me oleme seda ainult niipalju uuendanud, et oleme väljastpoolt teinud nüüdisaegseks, seinad soojapidavamaks. Maakivi osa, mis siin algselt olemas oli, jätsime nii, nagu see oli, lasime ilusti liivapritsiga üle teha ja ära puhastada, et see väljanägemine säiliks. Kõik vanad uksed, mis sees on, neid ei ladunud kinni, vaid jätsimegi uksekohad nii, nagu nad olid,” rääkis Jaanek Kurs.
Tellistest tarbekeraamikani
„Kolm aastat tagasi suvel astus siit uksest sisse vanem härra, kes ütles, et on tehase rajaja Joosep Tiimanni pojapoeg. Joosep Tiimann oli kohalik talupoeg, kes selle tehase püsti pani ja ettevõtte oma poegadele pärandas. Aga pojad olid Nõukogude valitsuse arvates rikkad ja küüditati Siberisse,” rääkis Jaanek. „Umbes 2004. aastal käisime Tiimanni tütrel külas Tõrvas, ta oli siis 103 aastane. Ta oli õigusjärgne pärija ja uurisime temalt, et kas nende suguvõsal on huvi tehase vastu. Tema aga ütles, et huvi pole ja viigu me seda pärandit edasi. Samuti sõnas, et talle meeldib, kui see nimi lihtsalt edasi kestab,” lisas Jaanek.
Joosep Tiimann pani hoone püsti 1886. aastal ja hakkas tootma telliskive. „Ta avastas siit paarisaja meetri kauguselt selleks sobiva savi. Nendest tellistest pani ta selle tehase püsti, telliseid ostsid sel ajal mõisnikud oma ahjude tarvis, turg oli väike,” rääkis Kurs.
„Tol ajal ehitati Tapalt Tartusse raudteed, ehitus jäi toppama ja tsaari õukonna kõrged ninad tulid isiklikult asja kontrollima. Midagi juhtus hobuvankri rattaga ning abipalvega mindi esimesse tallu. Oli vist Joosepi naise sünnipäev, võõrad kutsuti lauda ning aeti nendega juttu. Lõpuks öeldi, et ta hakkaks tarbekeraamikat tootma, neil on terve tsaaripalee, mis vajab igasuguseid lillepotte ja asju. Sealt saigi see alguse.”
Keraamika jääb käsitööks
Tegime ka ekskursiooni tootmishoonesse, kus näidati tarbekeraamika tootmise protsessi. Sai näha, kuidas savi vormidesse valatakse, puhastatakse, kuumutatakse ja glasuuriga kaetakse. Samuti võis näha ka telliskiviseina, mille Joosep Tiimanni ehitas.
„Keraamika on ja jääb käsitööks. Tänapäeval on küll leiutatud igasugused 3D printerid ja muud vahendid, kuid inimkäsi peab neil ikkagi juures olema, kes kuivataks ja lõikaks servad ning raasud pealt maha. Mingisuguse tööetapi võib automatiseerida, aga mitte kõike,” teab Siimusti Savikojas üles kasvanud Jaanek.
„Kohalikku savi jätkus 1950. aastate alguseni, savimaardla sai tühjaks ja seda hakati tooma Piusa koobaste juures olevast Joosu maardlast, mida loetakse tarbekeraamika tootmisel Euroopas üheks paremaks. Seda on kerge töödelda ja see võtab hästi palju glasuuri omaks,” lisas ta.
Lemmikud on rukkilillemotiivid
- aastal liituti Tallinna Keraamikaga, Tallinnas toodeti kunst- ja ehituskeraamikat, Jõgeva filiaalis tarbekeraamikat. Jaanek Kursi sõnul on Siimusti Savikoda vanim jätkuvalt tegutsev tarbekeraamikat tootev ettevõte. „Mind just köidabki, et see ettevõte ei ole lihtne savivabrik, sel on ikka ajalugu ja selline huvitav aura,” tunnistas Jaanek.
„Kõige minevam kaup on ikkagi tavaliselt supikausid ja kohvikruusid, ka kingituseks ostetakse igasuguseid asju. Populaarsed on ka komplektid, näiteks piibelehe motiividega võitoos, koorekann, hapukoorehoidja ja suhkrutoos. Väliseestlased ostavad just näiteks rukkilillemotiividega tooteid. Kui klient ütleb, et ta tahab kaussi, mis on poolest saadik valge ja poolest saadik sinine, siis teeme nii. Ainult glasuuriga saab nii mängida, toorikuga võib ka, kuid see tähendab, et modelleerija teeb sellele asjale uue mudeli, kuid see maksab,” kirjeldas Jaanek.
Kliente tema sõnul jagub. „Kuna meil on nimi ja ajalugu olemas, siis tuntakse meid nii siin kui ka sealpool lahte. 1970. ja 1980. aastatel läks hästi palju kaupa siit Soome, soomlased teavad ja tunnevad meie kauba kohe ära. Sellest on jäänud meile püsikliendid just Soomest ning ka Rootsist. Põhiturg on meil küll Eestis, kuid korra kvartalis tehakse ka suurtellimus,” rääkis müügijuht.
„Lojaalseid kliente on palju. Näiteks selliseid, kes tulevad ja ütlevad, et tegid köögis remonti, nüüd on köök sinine ja tahaks kõik nõud siniste vastu välja vahetada. Kolme aasta pärast tulevad uuesti ja ütlevad, et nüüd tegid köögi punaseks,” tõi ta näite ja lisas, et klientide sõnul peab nende keraamika vett ja kvaliteet on väga hea.
Oma tooteid käiakse näitamas suurematel laatadel, näiteks Palamusel. „Igale poole ei jõua, kuid kohe varsti tuleb mardilaat Saku Suurhallis,” sõnas müügijuht.
DEIVI SUISTE
