Valitsuskabinet jõudis möödunud nädalal tuleva aasta riigieelarve osas põhimõttelise kokkuleppeni ning eelarve plaanis kajastuvad selgelt valitsusliidu neli põhieesmärki, mille seadsime endale sihiks möödunud sügisel.
Nendeks on meie rahvaarvu suurendamine, ühiskondliku heaolu ja sidususe kasvatamine, majanduse elavdamine ning riikliku julgeoleku tugevdamine. Nii mõndagi tuleb teha põhimõtteliselt teisiti kui seni, et liiguksime koos iga inimest väärtustava ja hoidva Eesti suunas.
Järgmise aasta riigieelarve on praeguse valitsuse jaoks esimene, mille teeme täies mahus ise ning selles väljenduvad kõigi kolme koalitsioonierakonna suurimad eesmärgid. Esimest korda ületavad eelarve tulud ja kulud 10 miljardi euro piiri ning seda raha peame hästi kasutama, et parandada inimeste elu igas Eestimaa paigas.
Kogu Eesti jaoks olulise otsusena kajastub eelarves uue aasta algusest jõustuv maksuvaba tulu reform. See suurendab madala ja keskmise palgaga töötajate sissetulekuid – tõuseb enam kui poole miljoni inimese netopalk. Kuni 1200 eurot teenivatele inimestele jääb seetõttu järgmisest aastast igas kuus 64 eurot rohkem kätte ning reformist võidavad kõik, kelle sissetulek on kuni 1776 eurot. 2016. aastal oli Jõgevamaal palgatöötaja keskmine sissetulek 884 eurot.
Ühiskondliku ebavõrdsuse vähendamiseks on oluline ka väärikate pensionide tagamine eakatele. Pole saladus, et Eesti külades ja valdades on rahvastik eakam. Jõgevamaal elab ligi 7000 pensionäri. Nende jaoks on positiivseks sõnumiks keskmise pensioni kasv, mis suureneb järgmisel aastal prognooside kohaselt 6,3 protsenti ehk 416 eurolt 442 eurole. Kokku on sotsiaalvaldkonnale, sealhulgas pensionideks ja sotsiaaltoetusteks, järgmise aasta riigieelarves ette nähtud 3,1 miljardit eurot.
Võtsime selgelt eesmärgiks suurendada tervishoiu rahastamist, et parandada arstiabi kättesaadavust ning lühendada ravijärjekordi. Siinkohal pole tegemist ainult rahanumbritega, vaid põhimõttelise otsusega kirjutada seadusesse sisse jätkusuutlik tervishoiu rahastamise mudel. Kevadel, riigi eelarvestrateegia aruteludel otsustasime suunata tervishoidu nelja aastaga 215 miljonit eurot lisaraha. Kokku on tervishoiule tuleval aastal ette nähtud 1,4 miljardit eurot.
Eestis toimub esmatasandi tervishoiuteenuste reform. Ka Jõgevamaal luuakse tervisekeskuseid, kus perearsti kõrval hakkavad tööle ka füsioterapeudid, ämmaemandad, koduõed. 2018. aastal peaks valmima Mustvee esmatasandi tervisekeskus, selleks saab toetust SA Mustvee Tervis. Sarnane tervisekeskus valmib ka hiljemalt 2019. aastal valmib Põltsamaal. Riik toetab selleks SA Põltsamaa Tervis.
Järgmisel aastal suureneb ka kohalike omavalitsuste tulubaas, et meie vallad ja linnad saaksid elu kohapeal ise paremini korraldada ning pakkuda oma elanikele vajalikke teenuseid. Riigi ja elanike parimates huvides on just tugevad ja otsustusvõimelised omavalitsused. Valitsust moodustades ütlesime selgelt välja, et linnade ja valdade roll ning otsustusõigus kohaliku elu korraldamisel peavad suurenema. Uuel aastal astume selle osas olulise sammu edasi.
Regionaalsete erisuste vähendamiseks pealinna ja maakonnakeskuste vahel viib riik Tallinnast välja 1000 oma ala kõrget kompetentsi nõudvat töökohta. Pika sordiaretuse ja maaviljeluse traditsioonidega Jõgevamaale kolib riik 18 töökohta Eesti Taimekasvatuse Instituudis. Riik loob töökohti juurde politsei- ja piirivalveametis, keskkonnaametis ja -inspektsioonis.
Kui esimene poolaasta andis meile kinnituse, et Eesti majanduse kasvuvõimes pole põhjust kahelda, siis nüüd peame loomulikult jätkama tööd, et majanduskasv oleks jätkusuutlik ja kujuneks pikaajaliseks. Eesti majanduse pikaajalise kasvuvõime toetamisele on suunatud ka valitsussektori investeeringud, mis suurenevad võrreldes tänavusega 10 protsenti. Mul on hea meel, et kogu riigile oluliste strateegiliste investeeringute kõrval ei jää tähelepanuta ka väiksemad, kuid mitte vähem tähtsad projektid.
Nii lõpeb Jõgevamaal 2018. aastal Tabivere põhikooli rekonstrueerimine. Valitsus toetab seda kokku 2,6 miljoni euroga. Järgmisel aastal lõpeb Oskar Lutsu kihelkonnakoolimuuseumi uuendamise projekt Palamusel, millele annab valitsus toetust kokku 1,4 miljonit eurot.
Tuleval aastal tõuseb palgafond siseturvalisuse valdkonna töötajatel, sealhulgas politseinikel, päästjatel ja tolliametnikel. Samuti sotsiaalhoolekande töötajatel. Jätkub ka õpetajate palgatõus, milleks on eelarves 36 miljonit eurot rohkem kui sel aastal. Kõrgharidusega kultuuritöötajate ja noortetreenerite palgatõusuks eraldame 10 miljonit.
Ligikaudu pool miljardit eurot saab riigieelarvest kaitsevaldkond. Valitsus panustab sellesse järgmisel aastal 26 lisamiljonit, millest liitlaste kohaoleku tagamiseks on ette nähtud 4,7 miljonit eurot rohkem kui sel aastal.
Valitsus on menetlenud riigieelarvet vastutustundlikult ja riigirahandus on väga heas korras. Valitsussektori võlakoormus uuel aastal väheneb ning maksukoormus jääb ka järgmistel aastatel samale tasemele. Saavutasime ka ühise kokkuleppe vähendada valitsussektori struktuurset eelarvepuudujääki võrreldes riigi eelarvestrateegias kavandatuga poole võrra, nii et see jõuab tasakaalulähedasele 0,25 protsendile SKP-st.
Järgmise aasta riigieelarve on tehtud tugeva koostöö tahtega, millega liigume võrdsemate võimalustega Eesti poole.
JÜRI RATAS, peaminister
