26. juuli 1983
Läinud nädala viimased päevad olid viljaväljadel suure orkestri peaproovi päevadeks. Juba neljapäeval kuuldus, et siin-seal olla põllul kombaine nähtud. …
Eile võttis viljakoristus tuure üles ning kestab täna valikuliselt edasi. /…/ Tänavu on lihtsalt viljapõldude ülekäimisest vähe. Rukis, jah, on ilusti püsti, varane oder aga paiguti maas mis maas. Sellest on umbrohi läbi kasvanud. Valmimine on ebaühtlane. …
Veel viimastel päevadel on mõne kombaini edasine saatus teadmata, ei jätku kombainereid. …
Kahjuks ei jätku viljaveoks piisavalt autosid. Mujalt hangitavad on tihendamata. …
Päikesest pruunidele majandite taimekasvatusjuhtidele jagati välja koristuse kvaliteedi jälgimiseks vastavad arvutuslükatid, mis muudavad endised tabelid tarbetuiks. Palju on ära teha viljakoristajate meeleolu tõstmiseks. Põllulolijatega on vaja rääkida, nende eest hoolitseda. …
GUSTAV TAMM, “Kombainid on põllul”
30 juuli
Mustvee söökla seinal on värvilistest klaasikildudest ornament. Vahva Neptunus kuldse krooni ja muu atribuutikaga, küllaltki omapärane mosaiik. Igas maanurgas ei ole mõtet Neptunust muusa teenistusse rakendada, kõikjale kalarikast Peipsit niikuinii ei jätku. Mustvee on aga Peipsi järve kaldal ja Neptunus on söökla seinal.
Kalalõhna asemel hoovab köögi poolt teisi lõhnu. Võtad oma hakklihakastme makaronidega ja kõmbid laua taha Neptunusega tõtt vahtima. Kõrvu kostab erinevaid keeli – eesti, vene, ukraina, isegi lätipäraseid esse on kuulda. Kuid Neptunus ei liiguta kõrvagi, kui leti ääres küsitakse järvekalast tehtud toitu. …
Mustveesse tulijate soovidest peab aru saama. Kus veel mujal, kui mitte rannaäärses linnas võiks mekkida kalarooga. Ent võta näpust – mida pole, seda pole. /…/
- Ilfi ja Petrovi järgi kavatsenud Ostap Bender muuta armetu Vasjuki linna jõukaks, kümne kubermangu keskuseks, kui seal vaid kordki viidaks läbi rahvusvaheline maleturniir. Olgu Mustvees malega kuidas on, vähemalt värske kala peaks seal alati liikuma. Kui oleks teada, et see on nii, vooriks Mustveesse rahvast sisemaaltki. Vahest ei ole tarviski enam korraldada iga-aastasi kaubalaatu, sest linnakese kaupluste külastajaid oleks niigi küllaldaselt. ….
GUNNAR ISOTAMM, „Mustvee mosaiik”
2. august
Põltsamaa põllumajanduskombinaadis korjati käesoleval suvel kuu aja jooksul hea marjasaak. Kolmandat aastat töötav aiandusagronoom Ülle Koppel ütles: “Aedmaasikate koristamist alustasime 27. juunil. Maasikate all on küll ainult 0,8 ha, kuid noorema istanduse arvel kogusime neli tonni maasikaid. Mustsõstra koristamist alustasime 5. juulil, saime 5,2 tonni. …
Kuu aja jooksul olid marjakorjamisega ametis oma aiandi töölised, siis veel pensionärid ja õpilased. …
Kogutud marjad läksid konservitsehhi.”
HELLE KULL, “Suvemarjad korjatud”
4. august
ENSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi rahvaluulekogumisekspeditsioon on tagasi Tartusse jõudnud. Kõik Jõgeva rajooni Maarja ümbruses kogutud väärtuslikud rahvajutud, -laulud ja pillilood on hoiul muuseumi tulekindlates keldrites, kasutatavad uurijatele nii nüüd kui ka aastasadade pärast. …
Me lindistasime palju väga ilusaid jutte küll peidetud varandustest, sõdadest, nõidusest, varjusurmast, kodukäijatest, krattidest jms. …
Teadusele on väga tähtis, et siitkandi inimesed on meeles pidanud endisaegseid ravivõtteid mitmete haiguste puhuks. Hoolikalt on tähele pandud loodust, sest õpetused kevadiste põllutööde juurde lähtusid enamasti just fenoloogilisest võrdlemisest, näiteks kartulit oli kõige parem maha teha siis, kui toomingas õitsema oli hakanud, lina siis, kui peoleo laulma hakkas jne. …
Kindlasti jäi osa rahvaluuleteadjaid esialgu avastamata ning kindlasti tuli paljudel veel pärast meie äraminekut uusi lugusid meelde. Palun, kirjutage sellest kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonda Tartu, Vanemuise 42, me tuleme sügisel uuesti lindistama. Veel kord suur-suur aitäh!
ELLEN LIIV, rahvaluuleosakonna juhataja, “Rahvaluulekogumise tulemustest Maarjas”
6. august
Šeflussidemetesse süvenedes võib tihti kohata olukordi, kus paberil on koostööplaanid kenasti kirjas, kuid sõna ei taha kuidagi teoks saada. /…/ Elu on parimast parim õpik, mis ainsana näitab, mida ja kuidas teha. Põltsamaa EPT ning Lillevere-nim kolhoosi vahelised šeflussidemed on arenenud iga aastaga. …
Praegu on viljakoristus täies hoos. Lilleverelastel kasvas tänavu teravili ligi kahel tuhandel hektaril. Põldu mindi 15 kombainiga. Töö käib kolmes grupis. …
Ühe grupi kolmest moodustavad šefid. /…/ Iga mees tunneb oma kombaini, sest nad ise tegid need töökorda. …
ANTS PAJU, „Naabrid koostöös”
***
Jõgeva näidissovhoosi ja sordiaretusjaama keskuse elamute ümbruses hakkasid neil päevil silma erksavärvilised uhiuued laste sportlikud mänguvahendid – roniredelid, liumägi, kiiged. Sai siis sovhoosi direktori asetäitjalt Johannes Uulitsalt päritud, kust need saadi.
“Sovhoosi ametiühingukomitees oli kõneks, et peaks vaatama sedagi, et lastel oleks käepärast atribuudid, kus nad võiksid proovida oma osavust ja julgust. …
Kevadel tellisime Viljandi teenindustootmisvalitsusest 18 viit liiki sellist seadet. …
HUGO ALTER, “Mängust spordini”
