Riigieelarve toetab inimeste kindlustunnet
Riigikogus arutusel olev järgmise, 2016. aasta riigieelarve toetab Eesti majanduse ja heaolu kasvu. See eelarve tõstab lastega perede, pensionäride ja madalamapalgaliste majanduslikku kindlustunnet ja kasvatab Eesti kaitsevõimet.
Samas teeme me seda kõike eelarvepoliitiliselt vastutustundlikult. Kavandatavad kulud on meie riigile jõukohased ja tulevikku vaadates tuludega kaetud. Riigieelarve on ka 2016. aastal struktuurses ülejäägis, riigi võlakoormus jooksvate kulude tõttu ei kasva ning riigi rahandus jääb sama heasse korda ka 2016. aasta lõpuks. Konservatiivne eelarvepoliitika on Eesti tugevus, mitte nõrkus.
Kui alustasin tööd rahandusministrina, panin enda jaoks paika kolm põhimõtet, millest lähtuda. Esiteks soovin teha otsuseid, mis toetavad Eesti majanduskasvu. Teiseks töötan selle nimel, et maksumaksja raha saaks mõistlikult kasutatud. Ja kolmandaks püüan töötada dialoogis ettevõtjatega, kellest lõppkokkuvõttes sõltub riigikassa täitmine. Nendest põhimõtetest olen lähtunud ka ministeeriumis ja valitsuses riigieelarve koostamisel.
Eesti julgeolek on valitsuse prioriteet. Kaitsekulude kasv riigieelarves on seotud Eesti majanduse kasvuga. On kokku lepitud, et kaitsekulud on vähemalt kaks protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Me teeme rohkem.
Makse kogumata riiki ülal pidada ei saa. Samuti pole võimalik kõiki makse kogu aeg vähendada. Eesti maksukoormus on Euroopa madalamate hulgas. Järgmisel aastal vähendame tööjõumakse ja saame lisatulu maksudelt, mis on seotud tarbimise, reostamise ja ebatervislike eluviisidega. Teeme seda nii, et maksukoormus tervikuna oluliselt ei muutu.
Meie maksusüsteem on ka tulevikus lihtne ja ühetaoline. Me pingutame selle nimel, et maksude maksmine oleks lihtne, aga maksmata jätmine keeruline ning taunitud. Meie maksuamet on üks Euroopa efektiivsemaid. Nii saame hoida maksumäärad madalamal.
Meie madalamat palka saavate inimeste maksukoormus on aga võrreldes teiste riikidega ikka kõrgem. Järgmise aasta eelarvega tõstame maksuvaba tulu kõigil ja rakendame täiendava maksutagastuse madalamat palka saavatele inimestele. Selline maksupoliitika toetab majanduskasvu. Kuna see soodustab töötamist ja toimetulekut, toetavad seda nii parem- kui ka vasakpoolsed erakonnad. Maksimaalne võit aastas on ligi 700 eurot töötava inimese kohta.
Tänu tööjõu maksukoormuse langusele kasvavad järgmistel aastatel inimeste sissetulekud kiiremini, kui nad oleksid kasvanud ilma maksumuudatusteta. Maksuvaba tulu tõuseb juba järgmisel aastal 2040 eurole aastas ning selle tulemusena võidab kahe töötava vanemaga pere aastas kuni 77 eurot.
Eakamatele kodanikele on kaks head uudist. Esiteks, pensionid kasvavad 2016. aastal. Meie prognoosid ütlevad, et keskmine pensionitõus saab olema üle viie protsendi. See tähendab riigile kulude kasvu ligikaudu 89 miljonit eurot. Kokku kulub pensionidele 1,66 miljardit eurot. Teiseks heaks uudiseks on see, et hoiame keskmise igakuise pensioni tulumaksuvabana. Pensionär on tööaastate jooksul juba maksnud oma palgatulult riigile makse ning see on meie selge poliitiline otsus jätkata maksuavabastust keskmiselt pensionilt. See on kulu riigieelarvele, kuid täiendav tulu meie eakatele.
Me ei võta riigile uusi suuri kohustusi. Uued kulutused on peamiselt selleks, et kasvatada lastega perede ja madalama sissetulekuga inimeste majanduslikku kindlustunnet. Sotsiaalsektoris kasvavad lisaks pensionidele ja ravikuludele eelkõige lastetoetused ja toimetulekuabi nõrgematele.
SVEN SESTER, rahandusminister
