Enne Vooremaad tehti Punalippu

1. mai 1983

Kirjastus Eesti Raamat andis välja raadioajakirjanik Andres Lille brošüüri “Sõltuvused”. Autor töötas mõnda aega  Jõgeva keskhaiglas müüri ladudes ja muid töid tehes, tal oli rohkeid jutuajamisi ehitusjuhtidega. Selle kõige põhjal annab ta võrdlemisi objektiivse pildi ehitusala keerulisest valdkonnast.

HEINO SÖE, “Brošüür Jõgeva ehitajast”

5. mai

Ajalehe Punalipp toimetuses töötab kümme kutselist ajakirjanikku. Punalipu tegijaid on aga märksa enam.  Iga tööpäev toob post toimetusse mahuka korrespondentsi. Ühtedes kirjades informeeritakse toimetust töökollektiivide edusammudest ja huvitavatest sündmustest, jutustatakse oma töökaaslastest – tootmiseesrindlastest ja ühiskondliku töö aktivistidest. Teistes aga tuntakse muret meie elu kiiremat edasiminekut takistavate põhjuste, negatiivsete nähtuste pärast ja tehakse ettepanekuid nendest jagusaamiseks.

Kirjades ei peegeldu ainuüksi lugejate usaldus oma ajalehe vastu, vaid ka meie inimeste peremehetunne, taotlus osa võtta  ühiskondliku arvamuse kujundamisest, avaldada mõju kõikide elualade arengule. Teretulnud on töötajate kirjades meile tehtud ettepanekud ühe või teise probleemi leheveergudele toomiseks.

Hiljuti tõi post toimetusse ühe meie kauaaegsema kirjasaatja Aleksander Kõrgesaare pikema kirja Tormast. Ta kirjutab: “Punalipp peaks sootuks kriitilisemalt välja astuma elus esinevate puuduste vastu. Teravam hoiak tuleks võtta joomarluse, huligaanitsejate ning pikanäpumeeste vastu. Aga lehes võiks olla ka rubriik, kus leiaks kajastamist laste koduse kasvatuse, mehe ja naise koduse töökoormuse ja muud perekonnaprobleemid…”

Tänavu on toimetus saanud oma lugejatelt, kirjasaatjatelt ja mittekoosseisulistelt autoritelt üle 400 kirjutise, kommentaari, illustratsiooni ning foto.

Täna, ajakirjanduspäeval, tänab toimetus kõiki, kes on toimetusele kirjutanud, pilte saatnud, andnud nõu ja soovitusi.

HUGO ALTER, “Täna on ajakirjanduspäev”

12. mai

Tartus, Tallinnas ja Kohtla-Järvel toimunud kõrgema ja I kategooria puhkpilliorkestrite vabariikliku ülevaatuse tulemuste alusel kutsuti 9. mail Estonia kontserdisaali lõppkontserdile kuue parema orkestri seas esinema ka Jõgeva kultuurimaja rahvakollektiivi  nimetust kandev puhkpilliorkester.

 Eesti NSV Kooriühingu juhatuse esimees, sotsialistliku töö kangelane professor Gustav Ernesaks andis üle ülevaatuse diplomid ja neljale orkestrile auhinnana uusi instrumente.

Õhtul kõlas puhkpillimuusika raekoja platsil. /…/ Kui pool tuhat mängijat oli koos, anti vanal väljakul ühine võidupühakontsert.

HUGO ALTER, “Mängis pool tuhat orkestranti”

Järjekordne raha ja asjade loterii loosimine toimus seekord  26. aprillil Jõgeval.

Neli loosiratast tiirles sel päeval hoogsalt kultuurimaja laval. Väikesed rahvariietes fortuunad Jõgeva 1. lastepäevakodust võtsid nobedasti võiduloose.

Peale sõiduautode  VAZ 21013 ja ZAZ968 M loositi suuremate võitudena välja veel värvitelerid, elutoamööbli komplekt “Pärnu 1-92”, magamistoagarnituur “Riina 1 K”, köögimööblikomplekt “Järve 3” jne.

HELJE SEPP

***

Hiljutine rajooni seltsimehelike kohtute aktiivipäev möödus asjalikus tööõhkkonnas.

Rajooninõukogu täitevkomitee siseasjade osakonnalt laekus seltsimehelikele kohtutele materjale 201 inimese kohta.

Töödistsipliini rikkumine, alkoholi liigpruukimine, vanemlike kohustuste hooletu täitmine, ühiskonnavara raiskamine, vääritu käitumine perekonnas on seltsimehelikes kohtutes kõige sagedamini arutusel olnud.

Vabariikliku Tartu Kliinilise Psühhoneuroloogiahaigla peaarst Jüri Aaso rääkis alkoholismist kui sageli esinevast pahest, millega kaasnevad konfliktid nii kodus kui töö juures. Meil on ajapikku välja kujunenud kangete alkohoolsete jookide pruukimise traditsioonid, napsivõtmise kultuuri kui niisugust pole aga ollagi.

Inimene, kes küll pisut, kuid pidevalt napsi võtab, teeb tööd ja ei puutu kollektiivis halvas mõttes silma. Edasi tekivad aga konfliktid kuni töövahekorra korduva katkestamiseni. Sageli tuleb tasuda kainestusmaja arveid. Siit pole paadunud alkohooliku maine enam kuigi kaugel. /…/ Võitluses alkoholismi vastu, seega ka töödistsipliini tugevdamise eest on seltsimehelikel kohtutel  võimalik palju korda saata.

EKP Jõgeva Rajoonikomitee II sekretär Ants Orgulas rõhutas oma sõnavõtus, et töödistsipliini küsimuses peab kõige lähemal ajal korra majja saama.

….

ROMEO ALLAS, „Seltsimehelikud kohtud elu väärnähete vastu”

14. mai

Ühel aprillilõpu nädalavahetusel toimusid Põltsamaal kergetööstuse päevad. Tarbekaupu tootvad ettevõtted korraldasid oma toodangu suurmüügi Põltsamaa kultuurimajas, kaubamajas ja kaupluses „Kingu”. Esimese päeva lõuna ajal katkestasid kultuurimaja saalis asunud müügiletid oma töö ja samas viidi läbi konverents.

Ettevõtete esindajad pidid konverentsil vastama ostjate paljudele küsimustele. /…/ Nii selgus, et Sangar toodaks rohkem nn kulukaid, kui nende õmblemiseks eraldataks senisest rohkem vastavat riiet.

„Maratilt” sooviti küll ilusama värviga naistepesu, kuid olukord on selline, et kasutatav sinine lõng on kahjuks materjali saatjate lemmikvärv.  Aastaid on probleemiks olnud meeste pesu vähesus kauplustes. /…/ Ostjad soovisid, et velvetriidest rõivaid tehtaks rohkem siseturul müümiseks.

Rahvas soovis rasvarikkamat piima ja rohkem koort müügile. Eriti sooviti 35-protsendilist rõõska koort. Tartu Piimatoodete Kombinaadi esindaja andis teada, et nõutavat kaupa tuleb rohkem müügile, sest loodetakse limiidi suurenemist. Flora tarbekeemia toodete nimistus on 176 nimetust. Ettevõtte südameasjaks on vähem rikkuda loodust. Perenaisi rõõmustas teadmine, et edaspidi äädikanappust ei tule. Aga et viinereid liigub poes vähe, selles on süüdi tööjõunappus Võhma Lihakombinaadis.

Pärast konverentsi ja moedemonstratsiooni jätkus kaupade müük. Huviga külastati veel teisel päeval kauplusi ja osteti hooajaks vaja minevat kaupa.

HELLE KULL, „Tootjalt tarbijale”

blog comments powered by Disqus