Möödunud esmaspäeval täitus 30 aastat Estonia kontserdisaalis toimunud olümpiaspordi konverentsist, kus jõuti otsusele taastada 8. detsembril 1923. aastal rajatud Eesti Olümpia Komitee (toonases nimevormis) tegevus. See ajalooline otsus andis võimaluse jätkata algse organisatsiooni tegevust õigusliku järjepidevuse printsiibi alusel.
14. jaanuaril 1989 toimunud Eesti olümpiaspordi konverentsil osales 214 delegaati ja 168 külalist. Korraldava toimkonna poolt avas arutelu Gunnar Paal. Tõstatati küsimus, kas luua uus või taastada 1940. aastal vägivaldselt likvideeritud EOK.
Sportlased ja delegaadid olid arvamusel, et aeg on küps taastada oma olümpiakomitee tegevus. Kell 18.38 tõusid saalis käed, mis kinnitasid, et jätkatakse 1923. aastal moodustatud EOK tegevust. Taastatud EOK liikmeteks valiti Arnold Green ja Atko Viru.
Konverentsil võeti vastu järgmised otsused:
- jätkata 1923. aastal asutatud Eesti Olümpia Komitee tegevust;
- võttes aluseks kehtiva EOK põhikirja, valida kaks EOK liiget, kes nimetavad ülejäänud EOK liikmed;
- valida 100-liikmeline volikogu, kes kinnitab olümpiakomitee koosseisu;
- võtta vastu deklaratsioon Eesti Olümpia Komitee tegevuse jätkamise kohta;
- pooldada koostööd Läti Ajutise Olümpiakomiteega, Leedu Rahvusliku Olümpiakomitee ning teiste rahvuslike olümpiakomiteedega;
- kokku kutsuda Eesti spordikongress 1989. aasta neljandas kvartalis.
- märtsil 1989 Pirital toimunud Olümpiakogu esimesel ja ühtlasi viimasel koosolekul valiti EOK presidendiks Arnold Green. Asepresidendiks Atko Viru ja peasekretäriks Gunnar Paal.
„Oli selge, et EOK presidendiks peab saama inimene, kellel on autoriteeti siseriigis, keda aktsepteeritakse Moskvas ja keda tuntakse ROK-is. Ainus kandidaat sai olla Arnold Green. Ta küll ise suhtus alguses sellesse skeptiliselt, et on ikkagi välisminister ja ei tea kas tasub. Selgitasime siis koos Aado Slutskiga, et kes siis veel. Lõpuks tuli jah-sõna,” on meenutanud Gunnar Paal.
Samas kinnitati 15 EOK liiget, kes pidid jätkama tööd. Arnold Green ja Atko Viru teatasid Eesti Olümpiakomitee koosseisu valitud ülejäänud 13 isiku nimed. Nendeks olid:
Bruno Junk, Rein Haljand, Eri Klas, Tõnu Laak, Ants Laos, Mikk Mikiver, Peedu Ojamaa, Gunnar Paal, Aado Slutsk, Jaan Talts, Mart Tarmak, Toomas Savi, Jaak Uudmäe.
Lisaks veel auliikmetena Johannes Kotkas ja Heino Lipp.
Eesti Olümpiakomitee praeguse presidendi Urmas Sõõrumaa sõnul oli EOK taasasutamine 1989. aastal julge samm, mis moodustas ühe killu Eesti rahva vabadusepüüdlustest. „Nõukogude Liidus elava rahva unistus näha olümpiamängudel oma spordisangareid võistlemas ja medaleid võitmas sinimustvalge lipu all oli suur ja võimas. Sellistest võimsatest südamesoovidest saavad sütitust paljud head ja maailmamuutvad sündmused. Olümpialiikumine on suuteline inspireerima, südameid avama ning inimesi liitma. Tänan kõiki, kes olid EOK taasasutamises teo või toetava sõnaga osalised,“ lausus esmaspäevase tähtpäeva puhul Urmas Sõõrumaa.
TIIT LÄÄNE
