Möödunud reedel avati Jõgeva linnaraamatukogus tallinlase Slava Semerikovi akvarellinäitus “25 suudlust”. Nii pealkirjas kui ka väljapanekus endas on kevade ja väikese vallatuse hõngu.
Slava Semerikovi näitus on üles ehitatud naisekujundile ja erinevaid emotsioone peegeldavatele näoilmetele. 25 väikesemõõtmelist ruudukujulist pilti kujutavad realistlikku või pisut karikeeritud-stiliseeritud inimnägu. Osa pilte on reaalsete modellide portreed, osa kunstniku peas sündinud visioonid. Mõnel pildil võib näha näiteks kunstniku tütart. Naiste vahele on justkui jälgede segamiseks ära peidetud ka mõned mehenäod. Need on tegelikult kõik Semerikovi autoportreed.
“Küllap on minuski naiselik alge olemas,” ütles kunstnik.
Naisepildid on kaunistatud erkpunaste huulejälgedega ja mõnel daamil on keel väga pikalt väljas. Nii et see on natuke “ulakas” näitus ja võib mõnda vaatajat isegi veidi šokeerida. Aga nagu Jõgeva abilinnapea Ants Prii näituse avamisel märkis, peabki kunst vaataja oma kestast välja raputama.
“Need pildid olid mul esimest korda üleval 2008. aastal Tallinnas Pika Jala galeriis. Sinna minnes tuleb treppi mööda 36 astet ülespoole astuda. Seepärast otsustasin teha 36 pildist koosneva näituse “36 suudlust”. Et osa pilte näituselt ära osteti, ongi Jõgeval nüüd “25 suudlust”,” ütles Slava Semerikov. “Suudlusele viitavad naisepildid on tehtud täiesti ilma tagamõtteta. Minu jaoks oli tähtis eeskätt naise kujund.”
Kutsub jäädvustama
Küsisin kunstnikult, milline nägu kutsub end jäädvustama. Semerikov sõnas, et sellele küsimusele ühest vastust pole.
“Mõnikord äratavad inimese näos tähelepanu tema silmad, mõnikord plastika või huvitav profiil. Vahel annab inimese nägu aga tunnistust tema tugevast energiast või huvitavast karakterist. Mõni naine on aga tõeline madonna, keda lihtsalt ei saa maalimata jätta,” ütles kunstnik.
Semerikovi selle näituse akvarellid on tõesti sisult pisut ulakad, ent tehniliselt teostuselt perfektsed. Vaatajal on tegelikult raske uskuda, et tegemist on akvarellidega, sest kunstnik on leidnud sellele tehnikale oma lähenemise.
“Traditsiooniline akvarell on rohke veega maalitud ja n-ö õhuline, minu pildid on veidi teistsugused. Võtan akvarelli nn järeltöötlusel appi õpivärvid. Tänu sellele muutuvad minu akvarellid veekindlaks ega pleegi valguse käes ära,” selgitas Slava Semerikov. “Kui ühe töö maalimiseks kulub mul tavaliselt umbes neli tundi, siis pildi järeltöötlus võtab aega teist niisama palju.”
Suudluse-näituse pildid on Semerikov lasknud plastalusele kleepida. Nii ei vaja need raame ning on lihtsalt transporditavad ja üles riputatavad.
40 aastat kunstis
Nagu siinmail teoks saavad akvarellinäitused ikka, jõudis ka “25 suudlust” Jõgevale siinse akvarelligalerii Kala vahendusel.
“Nägin Slava Semerikovi akvarelle esimest korda 1981. aastal Tartu kunstimuuseumis, mis asus siis veel Vallikraavi tänavas,” meenutas galerii Kala omanik Gennadi Lapin. “Slava oli mõned aastad enne seda lõpetanud kunstiinstituudi ja ma mõtlesin tema pilte vaadates, et see mees jõuab veel kaugele. Jõudiski. Nüüd oleme Slavaga juba pikemat aega tuttavad. Ta on varem esinenud mitmel siinsel akvarellistide ühisnäitusel, nüüd tuli aga külla isikunäitusega.”
Slava Semerikov sündis 1949. aastal Venemaal Astrahanis, ent juba viiendast eluaastast peale on ta elanud Eestis. Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ehk praeguse Eesti Kunstiakadeemia lõpetas ta graafika erialal, ent vabakutselise kunstnikuna on ta viljelnud eelkõige akvarelli. Joonistada meeldib talle samuti. Pärast instituuti oli aastaid ajalehe Molodjož Estonii kunstnik. Ta on kujundanud ka plakateid ja illustreerinud raamatuid. Ühis- ja isikunäitusi, millel ta neljakümne aasta jooksul osalenud, konkursse, millelt ta auhindu võitnud, ning kunstikogusid, milles tema taieseid leidub, ei jõua siinkohal üles lugedagi.
Slava Semerikovi näitus, mida saab vaadata 17. aprillini, avati Jõgeva linnaraamatukogu loomingulise päeva raames. See päev oli pühendatud raamatukogu 102. sünnipäevale ning peale Semerikovi olid selle külalisteks looduse, kultuuri ja inimelu head mõtestajad Kristel Vilbaste ja Mikk Sarv.
RIINA MÄGI
