Nii, nagu süda on mootoriks, mis tagab, et kogu organism toimiks ja elujõuline oleks, on tõmbekeskused maakondades kohaliku arengu mootoriteks, mis tagavad, et nii keskustes endis kui ka nende ümber oleks võimalik hästi elada, lapsi kasvatada, tööl käia. Järgmise seitsme aasta euroraha lähebki eelkõige selliste keskuste, nende nii-öelda kohalike südamete turgutamiseks, nende elujõu hoidmiseks. Oluline on, et keskused suudaksid kogu oma toimeala ulatuses koordineeritult kohaliku elu küsimustega tegeleda.
Kui me tahame vastu võtta tarku otsuseid, peame oskama ja ka julgema piisavalt palju ette vaadata. Meie rahvaarv väheneb ning inimesed kolivad üha enam keskustesse ja nende ümbrusse. Riigi kohustus on mõelda, mida saab praeguses olukorras ette võtta, et neil, kes soovivad, oleks võimalik elada, oma kodu rajada, lapsi kasvata ja sobivat ning ka tasuvat tööd teha just selles Eestimaa paigas, kus neile meeldib. Selleks peame vaatama, kuidas inimesed täna elavad, kuidas on ajas muutunud nende harjumused ja vajadused.
Uuringud näitavad, et suur osa inimesi peab Eestis tööle käimise ajaks mõistlikuks poole tunni pikkust teekonda. Suur osa nii tegelikult käitubki – 73 protsenti maapiirkondade elanikest käib tööl mõnes teises omavalitsuses. Sisuliselt ongi kujunenud võtmeküsimuseks, kuidas tagada hea töökoha, kvaliteetse hariduse ja muude igapäevaseks eluks vajalike asjade kättesaadavus kuni pooletunnise teepikkuse kaugusel.
Lahendusi on kaks: ühest küljest tuleb panustada infrastruktuuri arengusse ehk parandada teede olukorda ja nüüdisajastada ühistranspordivõrku, et liikumine oleks võimalikult kiire, mugav ja ohutu, teisalt tuleb tugevdada ka neid keskusi endid, kuhu paljud inimesed iga päev tööle, kooli, poodi või miks mitte ka kinno, kontserdile ja kohvikusse sõidavad.
Kui vaadata viimasel kümnendil toimunud rahvastiku ümberpaiknemist, siis peamiseks jõuks, mis inimesi liikuma paneb, ongi töökohad. Neid eesmärke – tõmbekeskuste tugevdamist ja eelkõige töökohtade loomist ning liikumisvõimaluste parandamist – teenivad ka järgmise perioodi eurorahad, et pidurdada inimeste koondumist paari suuremasse linna ja nende ümbrusse.
Järgmise perioodi eurorahast mõjutavad 2,3 miljardit eurot otseselt regionaalset arengut. Tööstusalade ja kompetentsikeskuste loomine tõmbekeskustes, kaasaegse koolivõrgu väljaarendamine, investeeringud tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonda – need on konkreetsed sammud, mis muudavad need keskused tugevamaks. Millised on need tõmbekeskused, tuleb selgeks teha igas maakonnas kohalikke olusid arvestades.
Ei ole võimalik üles ehitada riiki, kus igas külas ja alevikus oleks kaasaegne koolimaja, tööstuspark, kaubanduskeskus, ujula ja spordihall. Aga meie ülesanne on luua ja tugevdada piirkonna keskusi. Tugevast keskusest ei võida isegi nii palju see keskus ise, kuivõrd just selle tagamaa ja seal elavad inimesed, kellel ei teki vajadust paremate võimaluste otsimiseks suurtesse linnadesse kolida, vaid nad saavad elada jätkuvalt oma kodukohas ning käia näiteks tööl või gümnaasiumis piirkonna keskuses. Nii, nagu ka tugevast ja tervest südamest on kasu kõigile organeile, kuhu süda verd pumpab ja neid seeläbi elujõulisena hoiab.
i
KAIA IVA, riigikogu IRLi fraktsiooni esimees
