Vaatamata üleilmsele majandussurutisele, toimus Eesti kaubavahetuses 2012. aastal mõõdukas tõus. Statistikaameti andmetel kasvas eksport 2011. aastaga võrreldes 4,5 protsenti ja ekspordimaht ulatus rekordilise 12,6 miljardi euroni.
Ekspordi kasvu toetasid meie olulisematest kaubanduspartneritest enim Venemaa, Läti ja Leedu, kus impordinõudlus Eesti kaupade järele püsis tugevana. Eksport Rootsi näitas keskmisest mõnevõrra suuremat kasvu, kuid Soomes jäi ekspordimaht aastatagusele tasemele. Kui Rootsi majandus oli 2012. aasta kokkuvõttes väikese kasvuga, siis Soome majanduses toimus paigalseis.
Import kasvas aastaga 8,5 protsenti ehk 13,8 miljardi euroni, mis oli samuti uus rekord. Impordi kiiremale kasvule aitas kaasa tugeva sisenõudluse püsimine, mida kinnitasid ka jaekaubanduse näitajad. Impordi ennakkasvu tulemusena tõusis kaubavahetuse bilansi puudujääk 1,2 miljardi euroni, mis oli ligi kaks korda kõrgem kui aasta varem. Defitsiidi suurenemise taga olid eelkõige transpordivahendid, masinad ja seadmed ning keemiatooted.
Aastaga suurenesid olulisematest kaubagruppidest võrdselt 15 protsendi ulatuses põllumajandussaaduste, toidukaupade ja jookide ning keemiatoodete eksport. Suurima, 28 protsendilise osatähtsusega masinate ja seadmete väljavedu kasvas 9 protsendi võrra. Ekspordi kasvu pidurdajateks olid aga mineraalsed tooted, mille müük välisturgudele kahanes samuti 9 protsenti. Impordi kasvu toetasid 2012. aastal enam transpordivahendid, keemiatooted ning masinad ja seadmed, mille taga oli nii eratarbimise, investeeringute ja ka ekspordi suurenemine. Kahanes mineraalsete kütuste sissevedu.
2012. aasta detsembris toimus, nagu ka varasemalt prognoositud, ekspordi- ja impordimahtude kahanemine kuises võrdluses vastavalt 23 ja 5 protsenti. Novembrikuust olid enamiku kaubagruppide ekspordimahud madalamad, vaid kütuste sissevedu suurenes. Eelmise aasta detsembriga võrreldes vähenes eksport viis protsenti, import aga suurenes üheksa protsendi võrra. Aastases võrdluses mõjutasid enim ekspordi langust mineraalsed kütused (-15 protsenti), samas suurima osatähtsusega masinate ja seadmete eksport kasvas viis protsenti. Aastaga kasvas kõige kiiremini 35 protsendi võrra transpordivahendite sissevedu, mille taga oli meresõiduvahendite sisseost, kuid ka masinate ja seadmete import suurenes kümnendiku võrra.
Jaanuaris pole sesoonsusest tingituna kaubavahetuse olulist kasvu oodata, samas võivad ekspordi ja impordi mahud eelmise aasta detsembriga võrreldes siiski kasvada, tulenedes eelkõige suuremast tööpäevade arvust. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringus osalenud tööstusettevõtete ootused olid jaanuaris sarnased eelneva kuuga: üle tavapärase taseme eksporttellimustega ettevõtete osatähtsus oli kaheksa protsenti, tavapärast tellimuste mahtu ootasid 56 protsenti ja tellimuste kahanemisest teatasid 36 protsenti firmadest.
Jaanuaris nii Euroopa Liidus tervikuna kui ka euroalal majandususaldus taas natuke paranes, kuid jäi endiselt veel alla pikaajalisele keskmisele. EL majandususaldusindeks oli jaanuaris 90,6 ja euroalal 89,2 punkti, tõustes kuuga võrdselt 1,4 punkti võrra. Jaanuaris oli majandususaldus üle ajaloolise keskmise vaid Lätis 106,5 (+1,6), Eestis 102,0 (+0,2) ja Leedus 102,0 (+0,5). Ka meie ühe olulisema kaubanduspartneri Rootsi majandususaldusindeks tõusis 95,1 punktini (+0,6), samas jäi Soomes majandususaldus 92,8 punktiga eelmise kuu tasemele.
i
MERIKE RIIPINEN, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialist
