JAANIKA KRESSA, ARDI KIVIMETS, VAIKE KÄOSAAR, HELVE LAASIK,
JAAN LUKAS, RIINA MÄGI, ANATOLI MAKAREVIT?
Lõppevast aastast kokkuvõtteid tehes võis enamik Jõgevamaa inimesi tunnistada ? jah, käesoleval aastal oli meile piisavalt palju kordaminekuid varuks.
Hästi läks põllumeestel, eriti just suurtootjatel, kes suutsid piisavalt investeerida ja loodetavasti ka korralikku kasumit teenida. Aasta oli hea teravilja- ja rapsikasvatajatele ning piimatootjatele.
Väiketootjatel nii hästi küll ei läinud, kuid rahule võisid nemadki jääda, sest midagi katastroofilist ju ei juhtunud.
Rahasse suhtusime aasta algul ilmselt hoopis teistmoodi kui aasta lõpus. Kui kolm esimest kvartalit sai priisata, siis viimane kvartal tõi mõõnaperioodi ja osades ettevõtetes kukkusid käibed kolinal. Lootma peab, et uuel aastal langus sama hooga ei jätku, vaid olukord stabiliseerub.
Raske oli ja saab jätkuvalt olema puidutööstuses. Tõsised mured ilmnesid ehituses, kuid sektor hakkab tasapisi uute oludega kohanema.
Inimesed ei kurda ega hala, vaid kohanevad muutunud oludega. Optimistlikult tulevikku vaadates ning valitud suunale kindlaks jäädes suudame ka teistsugustes oludes hakkama saada.
Aasta viimane kvartal tõi mõõna
Alates 2006. aasta lõpust osaühingu Põltsamaa Graniit juhatajana töötanud Hendrik Allsaar jääb lõppeva aastaga rahule, kuid viimane kvartal oli juba tõsine mõõnaperiood.
“2007. aasta esimene pool oli väga töine ja meie ettevõtlus arenes siis igati hästi. Suutsime väga palju ära teha. Koondasime kogu oma tootmise Rõstla killustikukarjääri, kuhu ehitasime töökoja ja uue olmehoone, mis võimaldas märgavalt parandada meeste töötingimusi. Põltsamaal avasime aga nüüdisaegse kontori. Investeerisime ka masinapargi uuendamisse: ostsime uue laaduri ja purustusmasina.
Soodsaks võib hinnata ka turu olukorda, ka aasta teise poolega võib rahule jääda. Viimases kvartalis on aga paraku tunda olnud mõõnaperioodi, sest killustiku ostmine nii elamu- kui teedeehituseks vähenes. Elamuehitus on peaaegu langenud nullilähedaseks. Mõneti hoogsamalt jätkub vaid tööstusobjektide ja sihtotstarbeliste hoonete ehitamine. Sellistel tendentsidel on mitmeid põhjusi ja kindlasti on meie majandusellu teatud jälje jätnud aprillisündmused.”
Päästeamet tugevdab koostööd
Lõuna-Eesti Päästekeskuse Jõgevamaa osakonna juhataja Jüri Alandi hinnangul tugevnes tänavu koostöö omavalitsustega ja ka nõustamine nii koolides kui töökollektiivides.
“Oli nii head kui halba. Päästevaldkonnas käivitusid õige mitmed projektid, mis aitasid tunduvalt parendada meie teenuste kvaliteeti. Toimus spetsialiseerumine ja nüüd tegelevad iga töövaldkonnaga, olgu see kriisi reguleerimine, ennetustöö või tuletõrje järelevalve, vaid oma ala tõelised spetsialistid.
Jõudsalt on tugevnenud koostöö omavalitsustega, tuleohutusalane nõustamine ja koolitus nii õpilastele kui ka täiskasvanutele; sotsiaalselt vähemturvaliste kodude külastamine, suitsuandurite kinkimine jt meetmed, mis aitavad muuta kodu tuleohutumaks. Jõgeva keskkomando sai tänavu uue päästeauto, nüüdisaegse auto sai ka Tabivere komando.
Häid tulemusi on saavutanud meie tuletõrjesportlased, kes tulid teist aastat järjest Eesti meistriks lahingautoga hargnemises, Eesti meistri tiitli pälvisid ka meie kaks noorsportlast. Kuigi väljasõite tulekahjudele oli meil märgatavalt vähem kui mullu, on Jõgevamaal, vaatamata meie pingutustele ja ennetustööle, tuleõnnetusi ikkagi palju. Need pole olnud küll eriti ulatuslikud, kuid tänavu sai tulekahjudes surma seitse inimest, mis on viimase 20 aasta suurim hukkunute arv.”
Õnne Piimakarjatalu suutis tänavu piisavalt investeerida
Õnne Piimakarjatalu juhataja Mati Kivi hinnangul suutsid nad 2007. aastal piisavalt investeerida ja ka kasumit teenida.
“Põllumehele oli see edukas aasta. Õnne Piimakarjatalu sai teha 10 miljoni krooni eest mitmeid häid ja vajalikke investeeringuid: valmisid uued, kõikidele keskkonnakaitse nõuetele vastavad sõnniku- ja jõusöödahoidlad, soetasime uue traktori ning heinakoristuse ja silovalmistamise seadmeid. Äriettevõtte ülesandeks on toota kasumit, ja kui on raha, saab investeerida ning maksta korralikku palka.
Meil oli kasumlik põllumajandusaasta, selleks andsid suure panuse meie kõik tublid töötajad. Suur tänu neile tehtu eest. Usun, et see meeskond sammub ka edaspidi ühte jalga firma väärtuste suurendamisel ja teeb kõik selleks, et meil läheks igal aastal hästi.
Lehmade produktiivsus on meil aastast aastasse kasvanud, suurenenud palk on motiveerinud piimakarjatalu töötajaid andma üha suuremat panust firma eduks.”
Kalatööstused pistavad rinda tõsiste probleemidega
Ettevõtja ja Peipsi Kalurite Ühingu esimehe Priit Saksingu hinnangul on kalatööstustel tõsiseid muresid ja edu ei tule nii kiiresti, kui loodetakse. Kalatööstuste areng on väga oluline Peipsi äärsete elanike tööga kindlustamisel.
“Kalanduses on veel piisavalt valupunkte. Tänavu jäi koha ja ahvena püügil kvoot täitmata.
Seni on valitsus peamiselt esile tõstnud majanduselu edusamme. Positiivust on vaja kindlasti toonitada. Ehk hakatakse aga järgmisel aastal põhjalikumalt analüüsima põhjusi, mis majanduselus probleeme ja raskusi põhjustavad. Targemini saaks korraldada ka majanduslikke suhteid Venemaaga ja selles suhtes tasuks eeskuju võtta Soome kogemustest. Tõsisemalt tuleks suhtuda meie loodusväärtustesse: maasse, järvedesse ja metsadesse. See on rikkus, mida ei saa mõõta ühegi miljoniga.
2007. aastat võib majanduslikus mõttes üsna keeruliseks pidada. Ettevõtjatel on tulnud iga krooni eest piisavalt pingutada. Samas leidub põhjust ka rõõmustamiseks Nii kulges edukalt sojatooteid valmistava osaühingu Soya Foods Baltic käekäik. Meie tooted on leidnud väärilise koha Eestimaa tarbija toidulaual ning ühtlasi oleme avanud nendele turu Lätis ja Leedus. Võidetud on esimesed auhinnad toiduainetekonkurssidelt.
Pean väga oluliseks, et Eestiks tugevneks kodanikuühiskond, kus iga inimene oleks väärtustatud. Ei saa lubada, et eliit vastandaks end ülejäänutele. Äärmiselt oluline on ka sallivus nii ettevõtluses kui ka ühiskonnas tervikuna.”
Pala vald sai õpilaskodu
Tänavu Pala vallavanemana tööd alustanud Jozsef Weinrauch peab tänavuseks saavutuseks õpilaskodu valmimist.
“Vallavanema ameti vastuvõtmine polnud mulle päris tundmatus kohas vette hüppamine, sest olen olnud kodukandis ka vallavolikogu esimees ja seetõttu kursis kohalike arengueeliste ja probleemidega. Tunnen siinseid inimesi ja siinseid traditsioone.
Vaadates tagasi 2007. aastale, on mul eriti hea meel, et Pala koolil valmis õpilaskodu, mis võimaldas uue hingamise leida ka aastaid tühjana seisnud 18-korterilisele elumajale. Tulevikus on võimalus korda teha ka sama maja teised püstakud. Jäätmemajanduse vaatvinklist tuleb pidada oluliseks ühinemist MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskusega.
Hakkasime ellu viima ideed avada Palal Kuremaa spordikooli suusafiliaal, milleks moodustasime ka sihtasutuse.”
Vaarikakasvatajale tegid liiga külm ja põud
Vaarika kasvatamisega tegelev Kuremaa väikeettevõtja Endel Sööt ei pea lahkuvat aastat kuigi heaks, sest kevadise külma ja hilisema põua tõttu vähenes marjasaak oluliselt.
“Mööduv aasta oli väga hea teravilja- ja rapsikasvatajatele ja piimatootjatele, kes on põhiliselt suurtootjad. Nende käive ja kasu kasvasid rohkem kui kunagi varem.
Marjakasvatajatele polnud aasta nii hea, sest saak jäi kesiseks. Istikute müügi ja mitmesuguste teiste tootmise arendamisviiside kaudu õnnestus aga kokkuvõttes võrdlemisi rahuldav majanduslik tulemus saada.
Et kõigil vaarikakasvatajatel oli marju üldiselt vähe, ei tekkinud erilisi raskusi ka nende turustamisega ning hind kujunes ettevõtja vaatevinklist heaks või isegi väga heaks. Võib ka täheldada, et meie tarbijad on hakanud senisest enam eestimaist puuvilja ja marja eelistama ja on valmis selle eest maksma rohkemgi kui välismaalt toodud aiasaaduste eest. Küllap on inimesed aru saanud, et kodumaine mari jõuab toidulauale värskemalt ning ühtlasi toetatakse selle ostmisega oma riigi põllumajandust.
Põllumajanduse edu on loonud paremad võimalused pühenduda kodukaunistamisele ja heakorrale.
Riik peaks olema põllumehele koostööpartneriks ja püüdma talle majanduse ning ka maapiirkondade sotsiaalelu arendamisel igati tuge pakkuda.”
Uues ametis rohkesti avastamisrõõmu
17. aprillil valis Mustvee linnavolikogu linnapeaks Mati Kepi, kes ütles, et uues ametis on tal rohkesti avastamisrõõmu olnud.
“Kevadel alustasin Mustvee linnapeana tööd veendumusega, et suudan oma kogemustega Peipsi pealinna jõulisemalt edasi arendada. Suhtun oma ametisse kui tõsisesse väljakutsesse. Pärast nelja aastat tegevust parlamendis leidunuks rahulikumaidki võimalusi oma teadmiste ja oskuste rakendamiseks. Mul on aga selles mõttes elus vedanud, et pole kunagi mugavaid töökohti maitsta saanud. Seda, et elu peab kerge olema, pole aga kuskil öeldud.
Uues ametis on rohkesti avastamisrõõmu olnud. Mustvees leidub rohkesti teotahtelisi ja koostööhuvilisi inimesi. Alati, kui on raske ja keeruline, näed, kes mida suudab, millised on tema hoiakud, tahe ja võimed, ja kellele kui palju loota võid. Väga oluliseks pean ka kõikide osapoolte ärakuulamist enne otsuse langetamist. Kui käituda nagu T?apajev, et mõõk välja ja kohe raiuma, kulub pärast enamik aega haavade parandamiseks ja nõnda kaugele ei jõua. Pealegi on siin päikese all kõigil õigus elada ja toimetada. Tasakaalukust ja tolerantsust ning head suhtlemisoskust oli linnapea rollis tarvis ka pärast Pronkssõduri äraviimisest ajendatud aprillirahutusi, mille tagajärjed jätsid kahjuks oma jälje ka Mustveesse.
Igapäevatöös tuli samal ajal saada selgust, missugune on Mustvee tegelik rahanduslik olukord. Aprilli lõpp ja mai algus oli mul linnapea ametis üks pingelisemaid aegu. Kõige suuremat kordaminekurõõmu tundsin ehk 21. detsembril, mil 2007. aasta ja varasemad finantskohustused nulli suutsime viia.
Heameelt on põhjust tunda sellestki, et lõppeval aastal renoveeriti märksa nüüdisaegsemaks Mustvee Gümnaasium ja lasteaed saab uue katuse. Valmis Mustvee reisi- ja jahisadama projekt ja linnavolikogu algatas sadama detailplaneeringu. Palju eredaid, huvitavaid ja positiivseid emotsioone andsid nii oma linna elanikele kui ka külalistele rahvusvaheline vanausuliste kultuurifestival, heategevuskontsert EELK Mustvee koguduse kirikus, Mustvee Betaania koguduse uue pühakoja ehitus, piirivalvekordoni hoone valmimine, Peipsi ainelise luulekogu ilmumine Fjodor Maspanovi eestvedamisel ja mõistagi Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamise alguse pidustused, mille toimumiskohaks Jõgevamaal valiti Mustvee. Usutavasti on nendel sündmustel väärikas koht ka Mustveed tutvustavas raamatus, mille väljaandmisele on tõsiselt mõeldud. Loodetavasti näeb see raamat trükivalgust juba 2008. aastal, mil tähistame 70 aasta möödumist Mustveele linnaõiguste andmisest.”
Läinud aasta oli Jõgeva haiglale edukas
Jõgeva maakonnahaigla jaoks oli läinud aasta edukas, sest ravi on muutunud inimestele järjest kättesaadavamaks ja meditsiiniteenuse kvaliteedi paranemist kinnitas ka möödunud aastal läbi viidud audit.
“Tegemist oli päris põhjaliku sisehaiguste alase auditiga professor Vello Salupere juhtimisel. Juhuvaliku alusel võeti välja mõned haiguslood ja vaadeldi meie ravikvaliteeti. Eelmine niisugune audit toimus 2002. aastal,? selgitas Jõgeva haigla juht Peep Põdder.
Vello Salupere hinnangul on Jõgeva haigla ravikvaliteet oluliselt paranenud.
“Haigla jaoks on oluline näitaja ravitud haigete arv, see näitab töö võimsust. Kui 2006. aastal oli meie haiglas statsionaarsel ravil kokku 2068 inimest, siis tänahommikuse seisuga on see arv lõppeval aastal 2546,? kinnitas haiglajuht Põdder üleeile Vooremaale.
Ca 500 inimese võrra rohkem patsiente kui eelmisel aastal ei tähenda tohtri sõnul aga sugugi mitte seda, et inimesed on aastaga haigemaks jäänud, vaid kinnitab, et ravi kättesaadavus on Jõgeval oluliselt paranenud.
“On olemas kindlad alad, kus läinud aastal on oluliselt suurenenud meie töömahud. Niisugune areng on toimunud näiteks kurgumandlioperatsioonide osas, millele üldiselt on pikad järjekorrad. Kui eelmisel aastal tehti Jõgeva haiglas 209 kurgumandlioperatsiooni, sel aastal on neid lõikusi olnud juba 299,? rääkis Põdder.
Haiglajuhi sõnul on lõikusi jõutud rohkem teha ka seetõttu, et sel aastal on haiglas üks operatsioonipäev nädalas rohkem: nüüd toimuvad operatsioonid esmaspäevast neljapäevani. Reedeti tegeldakse operatsioonisaali puhastamise ja steriliseerimisega.
Tõusnud on ka teiste operatsioonide hulk ja seetõttu on uue aasta alguses plaanis teha mõned ümberkorraldused, viia näiteks intensiivravi palat operatsiooniploki juurde. Samas on ka nn taastusruum ehk ärkamistuba.
“Meie haigla personal rõõmustab, et meie töö on vilja kandnud, kuid mõnda kolleegi oleks meile veel juurde vaja. Näiteks võtab reumatoloog meil praegu vastu ainult laupäeviti või pühapäeviti,” rääkis Põdder.
Viimase aasta jooksul on Jõgeva haiglas aga oluliselt tugeva tõusu teinud järelravi. Järjest rohkem ja rutem saabub Jõgevale tagasi oma piirkonna haigeid, kes on Tartu Ülikooli Kliinikus ravil olnud mõne väga tõsise diagnoosiga ning vajavad kvaliteetset järelravi.
“Meile saabub järjest rohkem inimesi, kes vajavad tõsist ja kulukat ravi. See esitab meile lisatingimusi ja me oleme püüdnud oma teenuste kvaliteeti tõsta ja ravitingimusi parandada,” kinnitas Peep Põdder.
Aktiivsemaks on tegevus läinud ka hooldusravi osas. Haiglas töötab tasuline hooldekodu, kus on lamavad patsiendid, kes vajavad igapäevast meditsiinilist abi.
Lõppeval aastal on Jõgeval oluliselt suurenenud ka haigete ambulatoorne vastuvõtt. On olemas logopeed ja ortopeed, saab spetsiifilist traumaabi. Suurenenud on ka pediaatri vastuvõtt.
Põdderi kinnitusel on haigla läinud aastal arenenud ka tehniliselt. On ostetud mõned uued aparaadid ja tasapisi tekib juurde järjest enam selliseid teenuseid, mille saamiseks Jõgevamaa inimestel pole enam tarvis Tartusse sõita.
Hea oli 2007. aasta haiglale ka selle poolest, et õnnestus ära vahetada 140 meetrit veetorustikku, kuigi 340 meetrit on veel vahetada.
Torude mahavõtmine ja uute panemine pole sugugi kerge, töötavas haiglas on igasuguse remondi tegemine keeruline. Sellele vaatamata on läinud aastal tehtud palju parandustöid ka haigla elektrisüsteemis.
“Niisugused tööd ehk ei paista välja haigla üldisest olmest, kuid need on asjad, ilma milleta haigla ei saa eksisteerida,? kinnitas Põdder. Värskemad uudised Jõgeva haigla uuendustest jõuavad Vooremaa lugejateni juba uue aasta esimeses lehes.
VII Maapäev jääb meelde
Karina Kaarepere, Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse juhatuse esimees, Saarevälja talu perenaine:
“Meie maakonnas peetud VII Maapäev jääb lõppevast aastast kahtlemata üle kõige meelde. Ilusaid mälestusi on sellest ajast nii küladest kui ka Kuremaalt, kesksemate sündmuste kohast. Hea meel oli, et asi hästi korda läks. Aasta märksõnaks võiks pidada koostööd. Mõtlen sooja tundega sellele, mida vahvat meie külades tehakse ja kui asjalikke ning toredaid inimesi neis on. Just mööduv aasta andis kinnitust sellele, et kui kõrval ja selja taga on usaldusväärsed ja teotahtelised inimesed, on paljugi võimalik ning maaelul on tulevikku. Eriti rõõmustas oma algatustega Ranna kandi rahvas ja hea meel on nendest noortest inimestest, kes vahetult enne Maapäeva meie ühenduse juhatusega liitusid.
Aasta 2007 tõi mulle ka uue töökoha. Septembrikuust alates olen Siimusti lastekodu Metsatareke kasvataja. Suursündmus oli ka isiklikus elus: mu vanema poja perre sündis maikuus poiss, kes sai nimeks Alex. Olen nüüd mitmekordne vanaema. Nii et on, mida 2007. aastast uude kaasa võtta ja meenutada ning mis tuju ja toonust tõstavad. Oli ka ebameeldivat, aga see kõik jääb meeldivate asjade varju.”
Seitsme küla päev Riina Paluoja, Lustivere Külaseltsi juhatuse esimees, Lustivere Põhikooli õppealajuhataja:
“2007. aastasse jäävad eelkõige toredad sündmused, mis meie piirkonna külasid liitsid. Maikuus oli suur perepäev, kuhu kutsusime lapsed koos vanematega. Juunis pidasime oma piirkonna seitsme küla päeva. Enne seda käisime läbi kõik majapidamised. Tagantjärele mõtlen, et sellest oleks hoopis külaseltsi tegevust alustama pidanud. Meenutan seda ringkäiku erilise tundega ning tänan omakandi inimesi, kes olid nii sõbralikud ja heatahtlikud ning lubasid meid oma kodudesse pildistama ja ringi vaatama. Tänu sellele on nüüd olemas unikaalne materjal. Kujutan ette, et umbes kümne aasta pärast võib see veelgi väärtuslikum olla. Nägime palju kauneid kodusid, ilusat käsitööd jne. See käik oli ühtekokku üks suur avastus. Külade päeval panime välja piirkonna kodude fotod ja ka käsitöönäituse. Kolmas suurem sündmus oli muidugi meie päkapikumaa, mida korraldasime juba kolmandat aastat järjest. Tänu tublile meeskonnale läks see ka tänavu väga ilusasti korda. Ja ka kõik teised meie plaanitud üritused said aasta jooksul teoks. Hea meel on nii paljudest abivalmis inimestest, kes seda teha on aidanud, vabast ajast ja heast tahtest. Põhjust tänulik olla on ka tublidele külavanematele.
Koolitöös oli mul aga taas kord uus algus. Sain endale sügisel esimese klassi ? kümme fantastilist ja imearmast last, kõik väga teotahtelised ja õpihimulised.”
Heakorrale on põhjust erilist tähelepanu pöörata
Jõgeva abilinnapea Aare Olgo tõdes, et seoses linna 70. aastapäevaga on põhjust erilist tähelepanu pöörata linna heakorrale ning hoonete väljanägemisele.
“Heameelt on põhjust tunda ka mitmete sõiduteede ja kõnniteede remontimisest. Jõudsalt kulgesid linnavalitsuse hoone renoveerimistööd, mis viiakse lõpuni järgmisel aastal.
Loodetavasti ärgitab linna ühe olulisema hoone nägusamaks ja esinduslikumaks muutmine linna ettevõtjaid ja eraisikuid mõtlema, kuidas oma valduses olevaid hooneid ja maju kaunimaks ja hubasemaks teha. Ees ootab ju ka Jõgeva 70 aasta juubel, mistõttu kodulinna heakorrale ja ilusale väljanägemisele on põhjust erilist tähelepanu pöörata.
Loodan, et tuleval aastal saab Jõgeva kesklinn kauni ja atraktiivse pargi koos purskkaevu ja tänavamale mänguplatsiga. Usutavasti arenevad jõudsalt ka justiitshoone ehitamisega seotud küsimused.
Mõeldes lõppevale aastale, tuleb ühe positiivse sündmusena meelde jõulupühade eelne Jõgeva linnavolikogu istung, kus volikogu võttis ühehäälselt vastu 2008. aasta eelarve. See tõestab erinevate huvirühmade tahet linna arengu huvides koostööd teha.
Sooviks, et meil kõigil, kelle Jõgeva rõõmud ja mured korda lähevad jätkuks rohkem julgust diskuteerimiseks oma mõtete avaldamiseks ja läbi nende arutelude tarkade otsuste vastuvõtmiseks.”
