“Haridusobjektide puhul leidsid rahastamist kõik objektid, millele me koos maakonna omavalitsusliidu esindajatega rahastamist taotlesime. Tõsi: summasid on tükati vähendatud ja lisatud selle arvelt rahastatavate objektide nimekirja veel mõned haridusasutused,” ütles maavanem Margus Oro.
Esimesele positsioonil oli maakondlikus taotluses Põltsamaa Ühisgümnaasiumi uue võimla ehitus ning sellele objektile kõige suuremad rahad ka eraldati. Objekti kogumaksumus on 16 miljonit krooni. Kaks miljonit krooni eraldas riik juba möödunud aastal ning see kulutati projektdokumentatsiooni koostamiseks ja infrastruktuuriühenduste loomiseks. Tänavu eraldatakse võimlale 2,5 miljoni krooni maakondlike prioriteetide alusel ja lisaks veel viis miljonit üleriigilisteks haridusinvesteeringuteks mõeldud summadest. Ülejäänud 6,5 miljonit krooni peavad leidma Põltsamaa linn ja vald ning Pajusi vald: nende kolme omavalitsuse lapsed moodustavad lõviosa kooli õpilaskonnast.
Jõgeva Gümnaasium saab lisaks maakondlikus taotluses seisnud ja keskküttesüsteemi renoveerimiseks mõeldud kahele miljonile kroonile veel 530 000 krooni riigi üldisest “rahakotist”. Selle eest saab kool muretseda möödunud aastal renoveeritud aulasse korralikud heli- ja valgustusseadmed ning lavaeesriided.
Maakonna suurim põhikool, Torma Põhikool vajab ruumikitsikuse tõttu juurdeehitust. Selle ehitamiseks tänavuses eelarves veel raha ei leitud, küll aga eraldati 1,31 miljonit krooni ehituse ettevalmistamiseks. Palamuse Gümnaasiumile eraldatud ühe miljoni eest saavad renoveeritud kooli köök ning uuendatud elektri-, tuletõrjesignalisatsiooni ja ventilatsioonisüsteemid. Tabivere Keskkoolile eraldatud pool miljonit krooni võimaldavad võimlas ja koolihoones üldisi remonditöid teha. Pala Põhikoolile eraldatud 400 000 krooni on mõeldud aga koolimaja vana osa katuse välja vahetamiseks. Väiksemaid summasid saavad riigieelarvest veel Pisisaare Algkool, Laiuse Põhikool ja Rohutirtsu lasteaed Jõgeval. Mõistagi on kohaliku omavalitsuse poolsed omainvesteeringud kohustuslikud kõigi riigi rahaeralduste, mitte ainult Põltsamaa kooli võimla puhul.
Raamatukogu esikohal
Kultuuriobjektidest seisab maakondlikus pingereas esikohal Põltsamaal asuv maakonna keskraamatukogu. Taotletud 2,9 miljonist kroonist saadi 2,8 miljonit, ehitustööd käivad juba täie hooga ning mais on lootust uuenenud ja laienenud teabeasutuses avamispidu pidada.
Miljonilise investeeringuga üleriigilisest rahakotist toetatakse ka juba aasta tagasi valminud Palamuse rahvamaja.
“Omavalitsusele langesid selle objektiga seoses liiga suured rahalised kohustused ning Riigikogu eraldis aitab valla võlga leevendada,” ütles Margus Oro.
Miljoniline investeering aitab renoveerida ka maakonna esindusstaadioni Jõgeval. Mõistagi ei saa selle raha eest ehitada uhkeid tribüüne, küll aga uuendada rajakatet ning korrastada hüppekaste ja heite-tõukepaiku.
Maakonna olulise turismiobjekti, Raja vanausuliste palvela renoveerimist alustati Euroopa Liidu projektirahadega möödunud aastal, tänavu jätkatakse seal töid Eesti riigi eelarvest eraldatud 950 000 krooni toel.
Tabiveres asuva endise Jõgeva Majandusühistu kauplus-söökla rahvamajaks ümber ehitamine tõuseb maakonna kultuuriobjektide pingerea tippu arvatavasti tuleval aastal. Tänavu eraldati hoones väiksemate kohendustööde tegemiseks pool miljonit: kultuuritöö seal ju juba võimaluste piires käib. Niisama suure summa saab ka Torma rahvamaja, kus kavatsetakse uuendada küttesüsteemi.
Õiged põhimõtted
Maavanem Margus Oro sõnul on praegune süsteem, mille kohaselt maakondlikud investeeringuprioriteedid pannakse paika koostöös omavalitsusliidu esindajatega, igati mõistuspärane.
Palju halvem oleks, kui sellised otsused tehtaks Tallinnas või eraldataks igale omavalitsusele igal aastal mingi elanike arvule proportsionaalselt vastav summa. Viimase variandi tagajärjel tekiks tohutu hulk alustatud objekte, mis enne valmis saamist otsast lagunema hakkaksid,” ütles Margus Oro.
Üleriigilisest “ühiskatlast” tulnud summad on aga enamasti seostatavad ühe või teise maakonnast valitud Riigikogu liikme nime ja jõupingutustega. Kui mõnikord ja mõnel pool on sellised poliitilise tagapõhjaga rahaeraldused maavanema sõnul läinud ka n-ö metsast tulnud objektidele, millest keegi õieti midagi ei tea, siis Jõgevamaal ühtegi sellist ebameeldivat üllatust ei juhtunud ja needki summad läksid objektidele, mille rahastamise vajadus on väljaspool kahtlust. Alati pole nende puhul ka selget parteilist “loogikat”. Näiteks isamaaliitlasest direktori juhitud Jõgeva Gümnaasiumile võitlesid heli- ja valgusseadmete raha välja respublikaanist rahvasaadik Tarmo Leinatamm ja rahvaliitlasest minister Villu Reiljan. Aga Jõgeva Gümnaasiumis toimuvad Betti Alveri luulepäevad ja Alo Mattiiseni muusikapäevad õigustavad seda rahaeraldust ka igati.
RIINA MÄGI
