Suurima toetuse saab siiski jäätmekäitluse valdkonda kuuluv projekt: Põltsamaa vallavalitsusele eraldati 7 miljonit krooni Põltsamaa piirkondliku jäätmejaama rajamiseks. Nii et raha laekub küll ühe valla arvele, kasu saavad selle kulutamisest aga tervelt neli omavalitsust ? Põltsamaa vald ja linn ning Puurmani ja Pajusi vald ?, kes kõik valmivat jäätmejaama kasutama hakkavad.
“Põltsamaa piirkondliku jäätmejaama rajamist näeb ette nii maakondlik kui ka üleriigiline jäätmekava, samuti meie valla arengukava,” ütles Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson. “Ja omaosaluse jäätmejaama rajamise projektis planeerisid kõik neli omavalitsust oma tänavusse eelarvesse. Jaama rajamiseks kaks aasta tagasi Põltsamaa-Jõgeva maantee lähedusse Pauastverre eraldatud 1,1 hektarise maa-ala detailplaneering on juba tehtud ja jaama ehitusprojekt koostatud, nii et nüüd, mil raha olemas, võime ehitaja leidmiseks riigihankekonkursi välja kuulutada. Sellega kaasnevatest protseduurireeglitest lähtuvalt ei saa tööd siiski alustada enne kui paari kuu pärast.”
Kuigi seitse miljonit on pealtnäha väga palju, on Põltsamaa vallavalitsus valmis ka variandiks, et summa jaama valmisehitamiseks ebapiisavaks osutub. Tasapisi otsitakse nimelt juba võimalikke kaasrahastajaid.
“Ettevõtmises osalemisest võivad olla huvitatud näiteks taaskasutusorganisatsioonid ja firmad, kelle tegevusele laieneb tootjavastutuse printsiip,” ütles Toivo Tõnson. “Ka AS Melior on huvitatud Põltsamaa puhastusseadmetest tuleva jääkmuda jäätmejaama territooriumile ladestamisest.”
Peipsi äär puhtamaks
Suuruselt järgmised rahaeraldused said Mustvee linnavalitsuse ja Puurmani vallavalitsuse veekaitseprojektid. Mustvee linnavalitsusele eraldati vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamiseks ning joogivee puhastusjaama väljaehitamiseks 4 657 068 krooni, Puurmani vallavalitsusele Pedja jõe Puurmani paisu renoveerimiseks 2 861 128 krooni.
“Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamist linna elamurajooni alustasime juba mullu,” ütles Mustvee linnavalitsuse majandusnõunik Lembit Mangulson. “Tänu KIKi teisipäevasele rahaeraldusele saame nüüd jätkata: tänavu saavad vee- ja kanalisatsioonitorustiku Kastani ja Tähe tänav ning teine pool Aia tänavast. Esimene sai selle juba mullu.”
Kui 2004. aastal oli ühisveevärgiga liitunud pisut alla poole ning ühiskanalisatsiooniga 30 protsenti Mustvee majapidamistest, siis nüüd on need arvud tänu torustike rajamisele jõudsasti kasvanud. Tõsi: ega elanikud ise alati liitumisest huvitatud olegi, ent mõnikord tuleb neid selleks sundida.
“Kui linnavalitsuse arendus- ja keskkonnanõunik suudab koostöös keskkonnainspektsiooniga tõestada, et eramu kogumiskaev keskkonnareostust põhjustab, siis saame eramuomaniku suhtes sundliitumist rakendada,” ütles Lembit Mangulson. “Ega me leebemalt suhtudes Peipsi äärt puhtaks ei saa.”
Osa KIKi poolt Mustvee linnale eraldatud raha on mõeldud aga joogivee puhastusjaama rajamiseks.
“Bakterioloogilises mõttes on meie joogivesi puhas, ent selle keemilises koostises on mõnevõrra rohkem rauda ja mangaani kui normidega lubatud,” ütles Mangulson. “Veekasutusloa saimegi tingimusel, et peatselt ehitame välja veepuhastusjaama. Nüüd saab see ka tehtud.”
Puurmani vallavanema Rauno Kuusi sõnul on Puurmani paisu renoveerimine, milleks KIK 2,8 miljonit eraldas, hädavajalik.
“Just kalatrepi alt on jõgi osa pinnast ära uhtunud ja tammi betoontaladesse on mõrad tekkinud,” ütles Rauno Kuus. “Varjad ja neid hoidvad trossid on aga amortiseerunud. Päris õnn, et paari viimase aasta jääminekud on olnud suhteliselt leebed. Tulnuks äkkolukorras veetaset reguleerima hakata, võinuksid trossid katkeda ja vesi paisu tagant pääseda. See olnuks aga ohtlik mitte ainult veeäärsetele majapidamistele, vaid ka kalavarudele.”
Oktoobrikuuks peaks Puurmani pais vallavanema sõnul korda saama.
Vastavalt prioriteetidele
Lisaks veekaitse- ja jäätmekäitlusprojektidele said raha ka Jõgevamaa looduskaitse, metsanduse, kalanduse ja keskkonnateadlikkuse valdkonda kuuluvad projektid. Rahastatud looduskaitseprojektidest olid peaaegu kõik ? Kasepää valla maastikuhooldusprojekt välja arvatud ? esitatud Riikliku Looduskaitsekeskuse Tartu-Jõgeva regiooni poolt. Ühtekokku veidi enam kui miljoni krooni eest jätkatakse Endla järve kompleksset hüdrobioloogilist uurimist, tähistatakse Endla looduskaitseala välispiire, hooldatakse Endla looduskaitseala puhke- ja laagrikohti, remonditakse Endla järve äärset paadisadamat, renoveeritakse Oostriku allika platvorm, hooldatakse niite ning korrastatakse Elistvere loodusparki ning Elistvere mõisavalitseja maja varemete ümbrust.
Paraku ei leidnud KIKi nõukogu silmis armu kaugeltki kõik esitatud projektid. Põltsamaa Sõpruse pargi rajaja Ants Paju oli näiteks üsna nördinud, kui ei leidnud rahastatute hulgas Põltsamaa linnavalitsuse esitatud projekti, mille tulemusena oleksid saanud tähistuse Sõpruse pargi nimelised puud, uuendatud pargi infotahvel, trükitud infovoldikud ning rajatud rosaarium.
“Konkreetseid põhjusi, miks see või mõni teine projekt rahastamata jäi, ma välja tuua ei oska, ent enamasti lükatakse tagasi need projektid, mis ei mahu keskkonnaministri vastava määrusega kehtestatud prioriteetide alla,” ütles KIKi Jõgevamaa esinduse projektispetsialist Enn Selgis.
Kokku eraldas KIK tänavuses esimeses taotlusvoorus ligi 217 miljonit krooni projektitoetusi. Järgmine vooru taotluste esitamise tähtaeg on 15. märts. Maakonnas teostatavate projektide taotlused tuleb esitada KIKi maakondlikku esindusse, üleriigiliste projektide taotlused KIKi Tallinna büroosse.
RIINA MÄGI
