Tänavu 17. oktoobril täitus 20 aastat päevast, mil võeti vastu maareformi seadus ehk maareformi läbiviimise alusdokument. Tollane Eesti Vabariigi Ülemnõukogu algatas maareformi eesmärgiga anda maa eraomandisse, pidades seejuures silmas nii endiste omanike õigusi kui ka maakasutajate huve.
Maareformi seadus hakkas kehtima 1991. aasta 1. novembrist. Nüüd, 20 aastat hiljem, võib maareformi lugeda sisuliselt lõppenuks. Pea kõik erastamisele ja tagastamisele kuulunud maad on saanud omaniku, reformimata on riigis tervikuna veel alla kümne protsendi maast.
Maareformi algus
Maareformi seadusega pandi alus maareformi läbiviimisele Eesti Vabariigis. Maareformi eesmärgiks oli kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt eraomandil põhinevateks suheteks, lähtudes endiste omanike õiguste järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest.
Maareformi seaduse vastuvõtmise hetkeks oli reform tegelikult juba alanud, kuna EKP Keskkomitee ja Eesti
Maareformi sisu nägi ette tagastatava ja erastatava maa esmase väljaselgitamise, seejärel munitsipaalmaa ja riigimaa vormistamise.
Jõgevamaal algas maa tagastamine 1993. aastal, mil tagastati kokku 2 904 hektarit maad. Maa tagastamise kulminatsioon oli 1997. aastal, kui kokku oli tagastatud 13 375 hektarit maad. Maade tagastamise pingeline protsess kestis 2004. aasta lõpuni. Aasta aastalt maade tagastamise hulk vähenes, käesoleval aastal on tagastatud vaid kaheksa hektarit maad.
Tagastamine ja erastamine
Lisaks tagastamisele algas ka maade erastamine. Esimene maa ostueesõigusega erastamine toimus 1995. aastal, kui 22. veebruaril sõlmiti esimene maa ostueesõigusega erastamise leping. Kokku sõlmiti toona Jõgevamaal 33 maa erastamise lepingut. Maa erastamise kulminatsioon oli 1999. aastal, mil sõlmiti kokku 1634 maa erastamise lepingut. Käesoleva aasta lõpuks on sõlmitud umbes 10 900 maa erastamise lepingut. Kokku on erastatud 74 392 hektarit maad ehk 31 protsenti kogu maafondist.
Maareformi läbiviimise kõrgajaks olid aastad 1997-1999. Nendel aastatel vormistati riigi omandisse ka riigimets. Riigimetsa maad on riigi omandisse jäetud põhiliselt plaanimaterjali alusel. 1997. aastal vormistati riigi omandisse Jõgevamaal 19 054 hektarit, 1998. aastal 45 611 hektarit ja 1999. aastal 4232 hektarit maad. Hilisematel aastatel on maad riigi omandisse jäetud tunduvalt vähem.
Maareformi mõtte kohaselt antakse munitsipaalomandisse ainult see maa, mida kohalik omavalitsus vajab oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. 1995. aastal anti esimesed 3,7 hektarit maad Mustvee linna munitsipaalomandisse. Käesolevaks ajaks on maad munitsipaalomandisse antud kokku 1185 hektarit.
Käesolevaks ajaks võib lugeda Jõgeva maakonnas maareformi peaaegu lõppenuks, sest kogu maafondist on reformitud 94,6 protsenti.
Maakatastris registreeritud maa jaotub tekkelugude lõikes Jõgeva maakonnas käesoleva aasta 31. oktoobri seisuga alljärgnevalt:
– tagastatud maa 35 protsenti ehk 86 049,8 hektarit;
– riigi omandisse jäetud maa 34 protsenti e 84 699,4 hektarit;
– munitsipaalomandisse antud maa 0,5 protsenti e. 1 185,7 hektarit;
– katastris registreerimata maa 5,4 protsenti ehk 14 055,6 hektarit;
– erastatud maa kokku 74 392 hektarit ehk 31 protsenti, sellest:
– ostueesõigusega erastatud maa 18 protsenti ehk 44 501,1 hektarit;
– vaba metsamaana erastatud maa neli protsenti ehk 9 377,9 hektarit;
– vaba põllumajandusmaana erastatud maa viis protsenti ehk 11 282,0 hektarit;
– enampakkumisega erastatud maa neli protsenti ehk 9231,0 hektarit.
Maakatastris on registreeritud katastriüksusi Jõgevamaa omavalitsuste lõikes 31.10.2011 seisuga:
Maareformiga seotud probleemid
Seoses sellega, et maareformi läbiviimise ajal on kehtinud erinevad õiguslikud regulatsioonid ning katastriüksuste moodustamisel on kasutatud erinevaid meetodeid ja tehnikat, on maa omandisse andmise käigus tekkinud ka mitmeid probleeme, mis takistavad maareformi käigus moodustatud kinnisasjade kasutamist.
Üheks probleemiks on varem avalikus kasutuses olnud teede jätmine tagastatud või erastatud maa koosseisu. Kinnisasja koosseisu kuuluva tee puhul on tegemist erateega, mille kasutamise korra määrab kinnisasja omanik. Kahjuks on ka selliseid maaomanikke, kes keelavad temale kuuluvat kinnisasja läbivat teed kasutada, mille tõttu on teistel kinnisasjade omanikel oma kinnisasjale, s.h oma koju pääsemine kas raskendatud või isegi võimatu. Seadus näeb ette sellisel juhul kinnisasjade omanike vahelise kokkuleppe sõlmimise ja kokkuleppe mittesaavutamisel võimaluse lahendada vaidlus kohtus, kuid kohtusse pöörduda üldjuhul ei taheta.
Kohaliku tähtsusega teede osas, mis on jäetud eraomandis oleva kinnisasja koosseisu, püüavad omavalitsused sõlmida lepinguid teede avalikuks kasutamiseks ja korraldada jõudumööda teede hooldamist ja lumetõrjet talvel.
Kuna maa tagastamisel ja erastamisel on katastriüksuste moodustamisel kasutatud erinevaid meetodeid, on tekkinud vaidlusi ka kinnisasjade piiride kindlaksmääramise ning piirimärkide osas. Juba maareformi algusest on pandud piirimärkide paigaldamise ja säilitamise kohustus maa omanikule, kuid seda nõuet on rikutud nii katastriüksuste moodustamisel kui omandisse antud kinnisasja kasutamisel. Suhtumist maaüksuse piiridesse ja piirimärkidesse näitab ka see, et kui tihti on säilinud enne maa 1940. aastal riigistamist paigaldatud piirimärgid, siis maareformi käigus moodustatud kinnisasjade piirimärke ei ole üldse paigaldatud või ei ole need säilinud, mistõttu kinnistutevaheliste piiride asukoha osas on tekkinud vaidlusi nii esialgsete omanike vahel kui maa ostnud uute omanike ja seniste naaberkinnisasjade omanike vahel.
Kuigi maakasutuse piirimärkide rikkumine, hävitamine või omavoliline teisaldamine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, mille eest karistatakse rahatrahviga või arestiga, ei ole meie maakonnas selles osas ühtegi menetlust algatatud.
Kuigi maareformi üheks eesmärgiks oli eelduste loomine maa efektiivsemaks kasutamiseks, on maareformi läbiviimise tagajärjel tekkinud ka maaomanikke, kes ei oska või ei taha tagastatud või erastatud maaga midagi peale hakata, eriti juhul, kui elatakse maaomandist kaugel — linnades või välismaal, või ole vahendeid maa sihipäraseks kasutamiseks.
Maareformi läbiviimine pani aluse maa tsiviilkäibe tekkimisele, mille tulemusel on tekkinud kinnisvaraturg, mis omakorda on oluliselt mõjutanud majanduse arengut Eestis.
Maareformi läbiviimisega Jõgevamaa omavalitsustes ja maavalitsuses on otseselt seotud olnud 55 inimest, nendest on käesolevaks ajaks tööl 18 inimest, neist osa osalise koormusega.
i
JUHAN
