Tool on üldjuhul istumiseks, aga sellest võib saada ka kunstiobjekt. Jõgeva kunstikoolis vallanduski hiljuti toolimaalimisbuum. Selle tagajärgi sai näha pühapäevani Jõgeva kultuurikeskuse galeriis üleval olnud näitusel.
Kuigi kunstikooli neljanda kursuse näitusel “13 tooli ja käru” olid väljas ka maalid ja joonistused, paelusid publiku tähelepanu enam tõesti toolid ja käru. Pole midagi teha — kahemõõtmelisel taiesel on raske atraktiivsuses kolmemõõtmelisega konkureerida.
Kui öelda, et neljandal kursusel on kuus tüdrukut — Hille Malm, Aureelia Mitt, Marleen Petersell, Margareth Pilv, Laura Pint ja Marleen Varblas — siis näitab lihtne arvutus, et igaüks pidi täis maalima rohkem kui ühe tooli. Viimaseid sai kes kust: kes kodunt, kes naabrilt, kes koolist, kes oma vanast lasteaiast. Üldjuhul oli tegemist üpris teenekate mööbliesemetega, millele maalingud uue elu andsid. Oma lugu oli igal toolil varemgi. Nüüd said nad juurde veel taieseks muutumise loo.
Neljanda kursuse juhendaja Elita Järvela sõnu on igal toolil on oma iseloom ja enne maalima asumist tuli autoril see ära tabada. Näiteks asjalikust kontoritoolist või rohmakast talutoolist ei saa ju patsidega printsessitooli teha, küll saab seda aga teha lastetoolist. Just nii Aureelia Mitt talitaski. Tema teine, “normaalmõõtmetes” tool sai mereteemaline: seda kaunistavad merepildid ja jämedad köied ning see läheb kingituseks Keila-Joal elavale vanaemale.
Teema ammendus
Hille Malmi kolm tooli said kaunistuseks kassi-, koera- ja rotipildi. Margareth Pilve tool vihjab autori kassilembusele kaudsemalt: see on kaunistatud mustade karvatuustidega. Marleen Varblas kaunistas toolid oma lemmik-T-särkide piltidega, Marleen Petersell kujundas aga oma lemmikbändi Paramore kultustooli. Kogunud hoolikalt bändi pilte, paljundanud neid ja kleepinud tooli neid viimse ruutsentimeetrini täis, sai ta äkki aru, et see teema on tema jaoks end ammendanud. Nüüd ta Paramore’i enam ei kuula…
Mõni täismaalitud tool sai aga nii kvaliteetne, et petab profigi ära. “Kas te olete mingi disaineritooli ostnud?” küsinud mööblimüüjast peretuttav, kui Laura Pindi kodus Laura maalitud kollase-mustakirjut tooli nägi.
Kuigi ka käsitööoskus on oluline, on kunstis siiski kõige tähtsam idee. Seda, mis juhtub teise idee näpanud loojaga, näitas neljas kursus vaimuka performance’iga, mis kanti ette nende näitustesarja lõpuüritusel nädal tagasi kultuurikeskuse galeriis. Atribuutidena kasutati tegevuskunstietenduses just neidsamu täismaalitud toole: iga tüdruk näppas nimelt näituselt oma kursusekaaslase kujundatud tooli, uuris seda ning oli kerge vaevaga leitud idee üle esiotsa väga õnnelik. Kui tüdrukud aga võõrale toolile istuda üritasid, selgus, et seal pole sugugi mugav olla: võõras tool ajas kergemal juhul nihelema, raskemal juhul suisa põletas. Rahu saabus siis, kui igaüks oma tooli kätte sai ja selle siis näitusele tagasi viis.
Seltsielu käima
“Neljanda kursuse õppekavva kuulub meie koolis näitustel esinemise kõrval ka performance’i tegemine,” ütles Elita Järvela. “Ja mis sellest siis ikka niisama kooli seinte vahel ette kanda, parem näidata ikka suuremale publikule.”
Juhendaja sõnul olid praegused “neljandikud” varem lihtsalt tublid ja kohusetundlikud õpilased, viimasel aastal on nende vahel aga väga mõnus seltsielu käima läinud: kord eteldakse, kord korraldatakse moešõusid jne.
“See just kunstikooli tavakoolist eristama peakski, et siin saab loomingulised kanalid mitmel viisil valla lasta,” ütles Elita Järvela.
Kuigi piigadel seisab ees veel üks, põhiliselt lõputööde tegemisele kuluv kunstikooli-aasta, sai neilt siiski küsitud, mida nad kunstikoolist saanud on.
“Uusi kogemusi,” ütles Marleen Petersell. “Uusi sõpru,” ütles Laura Pint. “Uusi tutvusi. Eriti palju sai neid eelprofessionaalse kunsti festivali aegu,” ütles Hille Malm. “Teadmisi kunstiajaloost,” ütles Aureelia Mitt. “Nalja,” lisas Marleen Varblas.
Polegi ju kehv saak.
RIINA MÄGI
