Käes on koristusaeg

Juba nädalapäevad tagasi algas maakonna põllumehel järjekordne lõikusaeg. See on periood, mis annab hinnangu eelneval aastal tehtule ning aitab tagada kindlustunde järgnevaks aastaks. Kui iidammustel aegadel räägiti põllusaagi suurusest seemnekoguse numbri järgi – näiteks saadi saagiks viis seemet, siis tänapäeval määratakse kogust aidakaalu järgi.
Nüüd on käes see aeg, kus poolteist-kaks kuud kella ei vaadata. On see siis kombainiroolis või uudsevilja vedades. Võrreldes veel hiljutiste aegadega on nii mõnedki tööd põllumehe jaoks siiski ära kukkunud ja elu kordades lihtsamaks muutunud. Sest enam ei pea mitmekesi öösiti kuivatis istuma, tuld kohendama ja vilja kühveldama. Kõike seda teeb automaatika.
Eks seda kinnitab ka tõsiasi, et kui 1990ndate algul tegeles Eestis põllumajandustootmisega 30 protsenti tööealisest elanikkonnast, siis nüüdseks on see protsendinumber kukkunud kolme peale. Mitte kunagi varem pole meie põllumajanduses töötanud nii vähe inimesi kui täna, aga kunagi varem ei ole tootmisnäitajad nii kõrged olnud kui praegu.
Eks juba seegi fakt, et tänases esiküljeloos kinnitab põllumees, et oma ettevõtte 700-lt hektarilt teravilja koristamiseks piisab tal ühest kombainist. Pool sajandit tagasi oli sellise teravilja kasvupinnaga täiesti tavalise suurusega ühismajand, kus viljalõikuseks oli rivis vähemalt pooltosinat kombaini. Pidigi olema, sest iga päev jäi mõni neist põlluveerde seisma.
Aga aeg-ajalt on inimese kätt vaja tänagi. Päris ilma ikka ei saa.