Kui räägime julgeolekust, siis tõsi on see, et paremat kaitsetagatist Eestile pole kui artikkel 5 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO lepingus. Nimetatud paragrahv ütleb sõnaselgelt, et kui rünnatakse ühte liikmesriiki, peab ründaja olema valmis vastulöögiks kaitseorganisatsioonilt tervikuna. Veel öeldakse, et NATOst rääkidest tähendab see ennekõike Ameerika Ühendriike.
Ent Eesti on üheaegselt nii NATOs kui ka Euroopa Liidus. Mõni tarkpea küll väidab, et võiksime olla vaid NATOs. Mina sellega nõus ei ole. Euroopa Liit tagab Eestile mitte väiksemat turvalisust kui NATO. Muide, ka Euroopa Liidul on kaitseklausel täiesti selgelt olemas. On ka Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika. Selle raames on Eesti sõdurid käinud nii mitmelgi ühisel euromissioonil.
Isiklikult olen palunud Riigikogu täiskogult mandaati Atalanta missioonidele. Õige, need olid hää mitu aastat kestnud piraaditõrjemissioonid Aafrika, täpsemalt Somaalia vetes. Olen uhke, et just Atalanta osutus siiamaani edukaimaks Euroopa Liidu sõjaliseks missiooniks. Nii andsid piraatide peamehed maailma avalikkusele teada möödunud aasta sügisel, et Euroopa Liidu piraaditõrje puhul on mõttetu laevu röövida ja nad annavad alla. Veelkord: meie Eesti sõdurid osalesid mitu korda Atalanta operatsioonidel. Ühtekokku käis meie mehi nimetatud missioonil sadakond.
Tähtis on, et meie sõdurid teevad sõjalist koostööd teiste eurooplastest sõduritega. Olgu selleks siis Euroopa Liidu Mali või Kesk- Aafrika Vabariigi missioonid. Õlg õla kõrval ühist asja ajades tugevneb relvavendlus. Ühise asja üldnimetajaks tuleb pidada Euroopa Liidule nii tähtsat väärtuspõhist välispoliitikat. See tähendab demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi eest seismist.
Kui aga rääkida Euroopa Liidu kaitsedimensioonist laiemas tähenduses, siis seda on raske üle hinnata. Iga välisinvesteering Eestisse omab kaitsefunktsiooni. Iga Eestit külastanud või külastav EL turist on piltlikult öeldes ka meie kaitseingel. Iga Eesti poolt välja käidud euro tähendab tegelikkuses seda, et kolm eurot paneb mõjuvõimas Euroopa Liit juurde. Kui see pole Eesti kaitsmine, siis mis see on?
Aga me oleme ka ise tublid. Eesti on üks paremini lõimunud Põhja-Euroopa riik. Kui rääkida Euroopa Liidust, siis me oleme osa Schengenist ja oleme osa eurotsoonist. Nagu öeldud, osaleme aktiivselt euroliidu sõjalistel missioonidel. Aga me oleme ühtviisi aktiivsed NATOs, ÜROs, Euroopa Nõukogus, OSCEs ja ka OECDs.
Kes ennast ise aidata ei taha, seda on raske ka teistel aidata. Eesti tegi 20 aastat targa otsuse saada Euroopa Liidu liikmeks ja tegi selle 10 aastat tagasi teoks. Meid kaitsevad Euroopa Liidu majandusmehhanismid mitte vähem kui NATO kümme hävitajat, kes idanaabri meelehärmiks meie taevas õhuseiret teostavad.
i
MARIANNE MIKKO, Euroopa Liidu komisjoni aseesimees
