Möödunud pühapäeval kogunesid Sõpruse parki inimesed, kellele igaühele on antud piltlikult öeldes teine elu.
Põltsamaa külalisteks olid need, kellele on siirdatud doonorilt saadud organ ja kellel on tänu sellele võimalik oma eluteed jätkata. Paraku on nii, et elundi loovutanud inimesi pole enam võimalik mingil muul moel tänada kui sel kombel, et nende auks ning mälestuseks Sõpruse parki üks kena eestimaine puu istutada ja mälestuskivi avada. Seekord pandi kasvama valge pihlakas.
Parki istutati valge pihlakas
Jõgeva maavanema Viktor Svjatõševi sõnul on Sõpruse pargi näol tegemist unikaalse paigaga, kuhu on kogutud nii looduslikus olekus kui skulptori käe läbi vormitud kivirahne, kuhu on istutatud puid väga erinevate vaimu-, spordi- kultuuri ja teisi eluvaldkondi esindavate inimeste poolt või ka nende inimeste mälestuseks.
Eesti Neeruhaigete Liidu juhatuse esimees Kirke-Anneli Kuld lausus, et tal on väga hea meel näha suurt hulka inimesi pargis nii olulise sündmuse puhul, nagu seda on doonorite mälestuskivi avamine ja nende auks mälestuspuu istutamine.
Sõpruse pargi kuraatori Ants Paju sõnul on ta uhke selle üle, et just see park valiti paigaks, kus asub edaspidi tagasihoidlik mälestuskivi ja kasvab kaunis puu.
Just möödunud pühapäeval Põltsamaad ja selle linna ühte olulisemat ettevõtet E-Piima Põltsamaa Meiereid külastanud Eesti USA saatkonna pressiatašee William O’Connor asetas lillekimbu ja süütas küünlad USA esimese Eestis resideerunud suursaadiku Robert Frasure mälestuskivi ees. Puu jõudis suursaadik Frasure selles pargis oma käega kasvama panna, kuid hukkus hiljem rahumissioonil Bosnias.
Eesti Neeruhaigete Liidu juhatuse liikme Riina Gailiti sõnul oli tal kaasasündinud haigus. Selle haiguse puhul võib juhtuda, et ei lähe doonori abi tarvis, kuid alati see nii ei ole. Just selle kuu 19. kuupäeval saab Riina Gailitil siirdatud neeruga 14 aastat elatud. Varem vajas ta tehisneeru ehk aparaati, mis puhastaks tema vere jääkainetest.
Ei vaja enam aparaadi abi
Nüüd aga elab Riina Gailit doonorilt saadud neeruga ehk nii, nagu kõik terved inimesed. Elundi ootelehel olemine on ette teadmata pikkusega ja kunagi ei tea, millal neeruhaige doonorilt elundi võib saada. Siirdamine saab aset leida alles siis, kui elundit vajava inimese jaoks saabub just talle sobiv organ. Hirmu Riina Gailit siirdamise ees ei tundnud, sest teadis, et doonorilt saadud neer lubab tal jätkata varasemast väärtuslikumat elu.
Siirdatud elundi saamisest alates polnud Riina Gailit enam aparaadi külge aheldatud. Ta ei tea, kes oma neeru tema heaks loovutas. Tema hinnangul inimene ehk ei peakski seda teadma. Kuid ta on väga tänulik oma doonorile ja võib lugeda ennast nende inimeste hulka kuuluvaks, kes saavad elus tähistada ka teist sünnipäeva.
Pühapäeval Sõpruse pargis aset leidnud sündmust peab Riina Gailit väga oluliseks, sest see aitab ühiskonnale teadvustada selliste probleemide olemasolu ning aitab paremini mõista ka doonoritelt elundi saanud inimeste tänutunnet nende inimeste vastu, kes kinkisid keelegi teise heaks suurima, mis inimesel üldse anda on – elu.
i
TOOMAS REINPÕLD
