Maanteeameti otsus vähendada tulevast aastast oluliselt nende linnade arvu, kus saab sooritada sõidueksamit, on tekitanud suurt pahameelt väiksemate linnade autokoolide töötajates ja õppurites. Pahameele põhjuseks on eelkõige see, et reform toob kaasa mitmeid negatiivseid tagajärgi, positiivsed eesmärgid jäävad aga saavutamata.
Väikeste linnade, sealhulgas Jõgeva, autokoolide ja sõiduõppijate elu muudab tunduvalt keerulisemaks eelkõige see, et kui eksam tuleb anda suuremas linnas, tuleb ka suur osa õppesõidutundidest läbi viia seal. Tõsi, Jõgevamaal tegutseva Ave autokooli õpilased, kes seda on soovinud, on ka senini saanud mingi arvu tunde Tartus sõita, ent kui sõidueksami tegemise võimalus Jõgevalt kaob, tuleb palju tihemini Tartu-vahet sõitma hakata. Et aga sõit ära tasuks, peaks ühele reisile kaasa tulema vähemalt kolm õpilast. Edasi-tagasi sõidu ja kolme õpilase tundide peale kulub aga ära peaaegu terve päev.
“Kui nõukogude ajal võis see teisiti olla, siis praegu on sõiduõppijatel ka üheks tunniks keeruline töölt või koolist ära saada, mis siis veel tervest päevast rääkida,” ütles Ave autokooli juht Ave-Lii Liblik
Tema sõnul kasutavad ka noored emad lapsega kodus olemise aega tihti selleks, et autokoolis käia ja juhiload omandada. Kui üheks tunniks on lihtne last kellegi hoolde jätta, siis terveks päevaks hoidja leidmine on tunduvalt keerulisem.
“Pole ime, kui sellised kliendid meil üldse ära kaovad,” ütles Ave-Lii Liblik.
Tema sõnul tuleks õpilastel Tartus sooritataval eksamil läbi saamiseks võtta lisa-sõidutunde, sest kohustusliku sõidutundide arvuga pole see reaalne. See teeb aga koolituse seninsest kallimaks.
“Tartus liiklemise oskust ei omandata tavaliselt ka kümne tunniga,” sõnas Ave-Lii Liblik. “Sellel, kes Tartus kasvanud ja linna hästi tunneb, läheb see muidugi ladusamalt, kes aga vaid mõned korrad aastas Tartus käib, selle jaoks on see keerulisem. Kui eksamineerija käsib eksami sooritajal näiteks Narva suunas sõitma hakata, siis linna mitte tundev õpilane ei teagi, kuhu poole see Narva jääb.”
Maainimesele vajalikum
Maanteeameti peadirektor Priit Sauk on meedias välja öelnud, et autokoolid peaksid oma töö ümber korraldama nii, et õppesõit saaks toimuda kooli- ja töövälisel ajal. Ave-Lii Liblik ei kujuta siiski hästi ette, kuidas oleks võimalik sõiduõpetaja nelikümmend töötundi õhtutundide ja laupäeva-pühapäeva peale ära mahutada. Ning õhtuti ja puhkepäevadel töötamise eest tuleks õpetajatele ilmselt ka suuremat palka maksta.
Teine küsimus on, kuidas õpilased õhtuti ja nädalavahetustel autokooli pääseksid: maakonnaliinide sõidugraafik on nädalavahetustel eriti hõre ja argipäeva õhtutigi väljub paljudesse sihtkohtadesse viimane buss kell kuus. Seepärast oli Ave autokool näiteks sunnitud ka oma teooriatunni alguse nihutama kella kuuelt õhtul kella neljale pärastlõunal.
“Meie õppegruppides ongi ülekaalus maal elavad inimesed. Tegin huvi pärast natuke statistikat ja leidsin, et meie hetke viimase 40 õpilase hulgas on Jõgeva linna inimesi vaid 13, ülejäänud on Tormast, Palamuselt, Sadukülast, Siimustist ja teistest paikadest,” ütles Ave-Lii Liblik.
Tema sõnul on maainimestele juhiluba ka vajalikum, sest neil pole töökohta tavaliselt koduukse eest võtta.
“Maanteeameti peadirektor Priit Sauk on väitnud, et sõidueksami tegemise võimaluse suurematesse linnadesse koondamise eesmärk on liiklusohutuse parandamine ja see, et juhiloa omanik saaks liikluses hakkama,” ütles Ave-Lii Liblik. “Mina aga kardan, et sõidueksami suurtesse linnadesse viimine vähendab nende arvu, kes juhiluba soovivad omandada, sest koolituse hind tõuseb. Selle tagajärjel võib liiklusse juurde tulla juhtimisõiguseta juhte, kes on suurimaks ohuallikaks. Ei saa rääkida ka liiklusohutuse suurenemisest, kui igal hommikul, ka talviste teeoludega, hakkavad väikelinnadest suuremate linnade poole vurama õppesõiduautod, mille roolis on vaid kümmekonna tunnise sõidukogemusega õpilane.”
Usaldada tervet mõistust
Ave-Lii Libliku sõnul tuleks rohkem usaldada inimeste tervet mõistust. Jõgeval sõidueksami sooritanu tunneb tavaliselt oma võimeid ja on alati nõus Tartus liiklemist juurde õppima, kui elu temalt seda talt nõuab. Ave-Lii Liblikult on näiteks tihtipeale võtnud Tartu-sõidu tunde naised, kes on selles linnas töö leidnud ja soovivad õppida ohutult tööle ja koju sõitma. Tema kogemused näitavad küll, et inimesed ei torma uisapäisa suure linna liiklusse ega tekita seal, asja ees, teist taga, liiklusohtlikke olukordi.
“Kui inimestel on mõistus peas, siis ei juhtu midagi hullu,” arvas Ave-Lii Liblik.
Tema sõnul on paljudel tekkinud ajaleheartiklite põhjal arusaam, et sõidueksami sooritamise järjekorrad on ainult suurtes linnades, ent tegelikult tuleb järjekorras oodata ka väiksemates paikades, sealhulgas Jõgeval. Praegu on siin järjekord näiteks ühe kuu ringis, suuremates linnades aga kaks kuud. Kui väiksemates paikades eksami sooritamise võimalus ära kaob, pikenevad järjekorrad suurtes linnades veelgi.
“Öeldakse, et järjekorrad venivad pikaks sellepärast, et paljud õpilased kukuvad eksamil läbi ja peavad korduseksamile tulema, aga mina ütleksin, et siin on põhjus ja tagajärg sassi aetud: kui autokooli lõpetamise ja eksami sooritamise vahele jääb kaks kuud ja kui õpilane selle aja jooksul sõidupraktikat üldse ei saa, siis on tal eksami ajaks pooled asjad ununenud ja ta kukubki läbi,” sõnas Ave-Lii Liblik.
Tegelikult on sõidueksami tegemise võimaluse Jõgevalt ära viimine tema sõnul juba läbitud etapp. Ka aastatel 2001-2006 ei saanud siin sõidueksamit sooritada.
“Julgen öelda, et meie autokool tõi kümne aasta eest sõidueksami tegemise võimaluse Jõgevale tagasi. Kogusime allkirju ja tegime linnavalitsusega koostööd: seal koostati palvekiri maanteeametile sõidueksami Jõgeval tegemise võimaluse taastamiseks. Põhiargument oli ka siis see, et sõiduõppijad ei saa end terveks päevaks koolist või töölt ära küsida,” sõnas Ave-Lii Liblik.
Kui meedias levisid mõni aeg tagasi ennatlikuks osutunud andmed, et ARKi Jõgeva büroo juba 1. juulist suletakse, oli Ave-Lii Libliku telefon tükk aega punane: talle tuli üle kolmekümne kõne õpilastelt, kes soovisid sõidueksami enne ära teha, kui selle sooritamise võimalus Jõgevalt ära kaob.
“Minu arust võiks Jõgeval ka edaspidi sõidueksamit sooritada saada, aga kui see võimalik pole, siis tuleks suurendada kohustuslike sõidutundide arvu,” arvas Ave-Lii Liblik.
Tema sõnul tuleb 20. juulil kokku Eesti Autokoolide Liidu koosolek ja sellele on külla oodata ka maanteeameti juhte. Mine tea, võib-olla jõutakse ühise laua taga istudes autokoolidele ja õppuritele paremini sobiva lahenduseni.
RIINA MÄGI
