Sinimägedesse Grenaderimäele kogunenute keskmine vanus oli tänavu hüppeliselt vähenenud. See tähendab, et vanade sõjameeste kohad ei jää tühjaks ja nende jälgedes astuvad nooremad aateinimesed, et edastada vabadusvõitluse sõnumit.
Võitlus- ja aatekaaslasi tervitas Eesti Vabadusvõitlejate Liidu juhatuse liige Hendrik Arro, kes 65 aastat tagasi Sinimägede kandis küll mitte maa peal, vaid õhus tegutses.
“Eesti iseseisvuse taastamisest on möödas üle 18 aasta ja see on meile, kunagistele sõduritele väga suure unistuse täitumine,” ütles Arro. Endine lendur pidas väga häbiväärseks, et Eesti Vabariigi valitsus ja Riigikogu meie vabadusvõitlust tunnustanud pole.
Eesti peab õiendama oma võlad
Riigikogu liikmetest oli taas ainsana kohal Trivimi Velliste, kes oma põhiettekandes andis ülevaate olukorrast Tannebergi liinil ja eestlaste hingedes 65 aastat tagasi.
“Narva jõel seistes olid eesti sõdurid mõtteliselt oma riigi idapiiril. Nad ei saanud leppida sellega, et lihtsalt niisama jäetakse positsioonid maha. Saksa vastuluure oli meie emotsioonidest teadlik,” rääkis Velliste.
“Teie ei lasknud vaenlast siit läbi, te võitsite selle lahingu, kuigi te ei võitnud sõda. Teie võitlus pani mulda seemne edasiseks võitluseks eesti metsades ja ka seemne välisvõitluseks. Teie võitlus lõi aluse ka nn laulvale revolutsioonile,” pöördus Riigikogu liige vabadusvõitlejate poole.
<p class=”MsoBodyText3″ style=”MARGIN: 0cm 0cm 0pt” align=”justify”>Trivimi Velliste ütles Sinimägedes välja selle tõe, mille kõlamist patrioodid ammu on oodanud: “Oli II maailmasõda, aga teie pidasite teist Vabadussõda!”Velliste tegi ka ettepaneku võtta Sinimäed tervikuna ajaloomälestisena riigi kaitse alla kui Eesti väljapaistev muinsus.
“Eesti arutleb auravate lihapottide ümber, aga usk oma rahvasse, selle väärikusse ja rahva püsimisse, tänumeel ja armastus esivanemate, lahkunud põlvkondade vastu on palju olulisem. Ainult tuginedes kõlbelisele saab üks vana rahvas edasi kesta ja võita ka tulevikus. Eesti Vabariik peab õiendama oma võlad teie ees,” avaldas Velliste lootust, et kunagi saabub aeg, mil riigikogu teise Vabadussõja võitlejaid tunnustab ja ka selle sõja sangarid üleriigilise ausamba saavad.
Kaotust kanda on sangarlus
Sinimägedes esinesid tervitustega aate- ja võitluskaaslased Austriast, Lätist, Leedust ja teistest Euroopa maadest. Kui palju oli väliskülalisi, korraldajad täpselt ei teagi, sest osalejaid ei registreeritud.
Läti noored olid tulnud meile solidaarsust avaldama rahvuslippude lehvides ja punavalgepunaseid lehvis Sinimägedes peaaegu sama palju kui sinimustvalgeid.
“Me seisime siin, täpselt selles kohas. Me pidasime võitlust, mis ei lõppenud kahjuks hästi. Pidage meeles, Sinimäe kooli juures on mälestusmärgid. Siin võitlesid flaamid, taanlased ja norrakad,” rääkis Sinimägedes paiknenud flaamide diviisi Langemark esindaja.
“Kallid vanad võitlejad ja noored kamraadid! Sellises suures sõjas, nagu oli teine maailmasõda, pole võitjaid, on ainult kaotajad. Ja kanda seda kaotust, nagu seda meie teinud oleme, on tõeline sangarlus,” võttis Euroopa olukorra kokku Austria esindaja.
Ka Läti Rahvuslike Sõjameeste Ühenduse esimees Edgars Skreija ütles oma tervituse saksa keeles, sest saksa keel oli üleeile Sinimägedes jälle eurooplaste ühine suhtluskeel. Rahvas reageeris külaliste sõnumitele aplausiga juba enne, kui tõlk Greeger Eensalu jutu maakeelde ümber pani.
Noored võtavad tõrviku üle
Pataljon Narwa võitleja, klubi Wiking Narva esimehe Kaljo Jakobsoo sõnul oli Sinimägedes 65 aastat tagasi põrgu või hullem veel. “Mõtted hägustuvad tagasi minnes, mälestus on hell tänaseni,” ütles Jakobsoo ja pöördus lahkunud relvavendade poole, lugedes neile luuletuse.
Eesti Sõjameeste Sakala Ühingu esimees Harald Mäepalu nimetas praegu maailmas valitsevat suhtumist II maailmasõtta päheõpitud pimeduseks. Ta rõhutas, et tollastele noortele tähendas sõja võitnutele vastuhakkamine mitte ainult kaotatud inimelusid, vaid ka purustatud tulevikku.
“Võitlus vabaduse eest on ikka toimunud võõras mundris. Saksa mundris võideldi ka Soome vabaduse eest. Munder ei määra võitluse iseloomu, vaid mehed,” ütles Mäepalu.
Eesti Rahvusliku Liikumise esindaja Martin Helme tõdes oma sõnavõtus, et igal aastal jääb sõjas võidelnud mehi vähemaks, aga noori inimesi tuleb juurde.
“Need noored on tahtelised ja suutelised võtma tõrvikut üle,” lausus Helme.
Üritusel lauldi ühiselt kolm laulu: Eesti hümni, „Eestimaa, mu isamaa” ja „Hoia, Jumal, Eestit”. Vanu sõdurilaule laulis oma aatekaaslastele ja nendega koos Margus Põldsepp.
Käesoleva aasta kokkutuleku tegi eriliseks see, et esimest korda oli traditsioonilise ürituse korraldajaks lisaks 20. Eesti Relvagrenaderide diviisi veteranide ühendusele märksa noorematest meestest koosnev Eesti Leegioni Sõprade Klubi.
iii
JAANIKA KRESSA
