Viimase aasta-kahe jooksul on ka Jõgevamaa firmades ja ettevõtetes järjest enam tööle asunud ukrainlasi, keda meelitab siia eelkõige oluliselt suurem palganumber, kuid samuti meeldiv ja sõbralik elukeskkond. Ukrainast lahkumise põhjuseks on kindlasti ka sõjas oleva suurriigi ebakindel majandussituatsioon. Paljud siin töötavad ukrainlased on võtnud endale eesmärgiks eesti keele omandamise.
Ukrainlaste integreerimisel võiks eeskujuks tuua Jõgeval tegutseva Softcom OÜ, kes alustas maikuus oma töötajatele keeleõppe korraldamist. Neli korda toimunud eesti keele kursust juhendab Lii Toots.
„Praegu on mul tööluba aasta lõpuni, kuid kavatsen detsembriks eesti keele selgeks saada ning siis taotlen juba elamisluba. Olen otsustanud, et toon ka pere, abikaasa ja lapse, Eestisse,” rääkis 28aastane kõrgharidusega Valentin, kes töötab Softcomis juurdelõikuse osakonnas. Ettevõtte juhatuse liige Priit Pettai kinnitas, et paar kuud Eestis töötanud Valentini eesti keel on juba sellisel tasemel, et noormehest saab õhtuse osakonna vanem.
Eesti ilm nagu Ukrainas
„Sellises heas kollektiivis on keelt lihtsam õppida, kuigi eesti keel on väga imelik, kerge see ei ole kindlasti. Aga sõbralikud töökaaslased aitavad ka ja kui ise avatud oled, saab ka keel kiiremini selgeks. Keelt on aga vaja, sest see võimaldab paremini tööd teha ja edasi õppida,” rääkis Valentin, kes on muuhulgas täheldanud, et eestlaste mentaliteet on hoopis teine kui ukrainlastel.
„Siin ei karjuta ega sõimata töö juures, vaid räägitakse ja selgitatakse. Mind tõi Eestisse eelkõige võimalus raha teenida, sest praegu saan kolm-neli korda rohkem kui Ukrainas,” tunnistas Valentin, kes kodumaal töötas rõivatehases.
Keelekursusel osalev Harkivis elav Svitlana ütleb, et ka teda tõi Eestisse puhtalt suurem palganumber. „Ukrainas on tegelik keskmine palk 3000 grivna ehk 110 euro juures. Hästi teenivad ainult rahvasaadikud. Pensionärid saavad aga 40-50 eurot. Siin teenin ma kordades rohkem.”
Svitlana sõnul on see hea võimalus normaalset palka saada, sest kodus on tal invaliidist mees (Afganistani sõja veteran) ja poeg. Võimalusest Eestis tööd saada luges ta internetist ja otsustas proovida. Ning ta ei ole seda otsust kordagi kahetsenud.
„Eesti kasuks rääkis see, et siin on kõrge töökultuur ja saab hakkama ka vene keelega. Võõrsile minnes on see algul oluline. Meid hirmutati küll eesti külma ja vihmase ilmaga, kuid see kevad on siin olnud imeilus, nagu kodus Ukrainas. Millised ilusad lilled ja loodus teil on, iga päev imetleme,” kiitis Svitlana.
Kodusest olukorrast rääkides ütles Svitlana, et ka Harkivi elanikke püüti sõjakonflikti kiskuda, kuid inimesed ei lasknud end eksiteele viia, hakkasid vastu. „Kuid ega see veel rahunenud pole, provokatsioonid ikka toimuvad,” nentis naine.
Nii Svitlana kui temaga koos keelekursustel osaleva Tšerkassõst pärit Oksana kinnitusel on eestlased väga külalislahked. „Meisse suhtutakse hästi, elamistingimused on head ja teil on siin nii ilus rahulik linnake, kus kõik vajalik olemas,” kiitis Oksana.
Svitlana sõnul ei ole ilmselt kellelgi põhjust pahane olla, et nad eestlastelt töökohad ära võtavad. „Nagu aru saan, on küsimus ikka selles, et eestlasi on raske sellele tööle leida. Kui kõik töökohad oleksid kinni, siis meie vaevalt siia tuleksime,” nentis naine.
Keel tahetakse selgeks saada
Mõlemad ukrainlannad kiitsid ka maikuus alanud keelekursusi. „Tunnid on väga huvitavad. Just see, et me ei õpi mitte niisama ainult klassiruumis, vaid õpetaja Lii viib meid ka välja. Näitab loodust ja kohalikke vaatamisväärsusi,” kirjeldas Svitlana.
Näiteks tegid nad ühe õppetunni Kuremaa järve ääres. „Siis käisime ka Palamusel, kus on vana koolimaja, ja olime ühel rahvapeol. Väga tore oli,” lisas Oksana. Mõlemad naised õpivad keelt kindlal eesmärgil see selgeks saada.
Kohaliku eluga püütakse ennast järjest enam kurssi viia. Kõige suuremaks takistuseks on selles osas ajapuudus. Näiteks on Valentin endine jalgpallur, kes läbinud jalgpallikoolid ning mänginud Ukraina teises liigas. Nüüdki võttis ta mitu komplekti varustust kaasa, et Eestis mängida, kuid seni pole aega olnud.
„Kui perekond tuli, jäi jalgpall veidi kõrvale ja nüüd pole Eestis selleks üldse aega. Käin siiski õhtuti jooksmas ja püüan ennast mitmete harjutustega vormis hoida. Kindlasti oleksin huvitatud ka siin mängimisest, kui mõne meeskonna juures koha leian,” rääkis Valentin optimistlikult.
Praegu ulatub Softcomi töötajate arv saja ligi. Ukrainast pärit töötajaid on firmas kokku umbes tosin ja nendega ollakse väga rahul. Priit Pettai sõnul on neil lähema kolme aasta jooksul vaja juurde leida veel umbes viiskümmend töötajat. „Aga töökuulutused Eestis jäävad sageli täiesti vastusteta. Seepärast võtame hea meelega tööle Ukrainast tulijaid, kes on haritud, tahavad tööd teha ning õpivad ka eesti keelt.”
TIIT LÄÄNE
