Tänavusügisesest teadlaste öö festivalist said osa ka Juula külas tegutseva Loomemõis MTÜ liikmed ja sõbrad.
29. septembri õhtul koguneti Tartusse Eesti Kirjandusmuuseumi, et tutvuda folklorist Reet Hiiemäe juhatusel põgusalt eestlaste vaimuvaraga.
Reet Hiiemäe ja Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Risto Järve juhitud vestlusringi teemaks oli moraal, eetika ja tulevikunägemus kummituslike ja hirmutavate olendite pilgu läbi.
Reet kui usundiliste juttude asjatundja rääkis eetilistest normidest muistendites, Risto kui muinasjutuspetsialist aga muinasjuttudest.
Koos otsiti vastust küsimustele, millised eetilised normid kehtivad kodukäijale, kas vanade heade muinasjuttude tegelased käituvad eetiliselt, miks peavad tulnukad oluliseks isikuandmete kaitset, kuivõrd oskavad endeolendid omaenese tulevikku ette näha.
“Reet Hiiemäe ja Risto Järv rääkisid vaimolenditest ja nende kommetest, eetilistest valikutest, mis inimese ees seisavad, kui näiteks vanapagan abi palub või libahundile oleks vaja noa otsas leiba ulatada, et ta taas inimeseks saaks. Kõne alla tulid ka mitmete muinasjuttude eetilised tõlgendused, näiteks kas rebasel on ikka õigus olla kaval ja kuidas üldse tüssamistesse suhtuda. Toodi näiteid ka karistustest, millega pahasid nuheldi, ja arutleti selle üle, kui sobivad need on,” rääkis Loomemõisa üks eestvedajaid Eneli Kaasik, tunnistades ka, et teda pani kuuldu taaskord mõtlema inimesest kui isendist ja tema julmusest liigikaaslase suhtes. “Taban end ikka ja jälle mõttelt, et kus ja mis on tõde, millises kontekstis on mõni väide tõde, ja kas üldse on olemas absoluutset tõde. Või peaks tõde käsitlema alati inimlikus kontekstis, mitte absoluutsena…” rääkis Eneli.
Huvilised said kirjandusmuuseumis näha, kus hoitakse meie väärtuslikke vanu rahvaluulekäsikirju. Kui väljas võttis võimust pilkane pimedus, ilmutas end külalistele muuseumikummitus Lilla Daam ning viis eriti julged uudistajad tutvumisreisile muuseumi keldritesse ja muudesse salapärastesse soppidesse.
KAIE NÕLVAK
