Reede õhtul kuulutatakse Kuremaa lossi trepil välja üle-eestiline jahirahu. See hakkab Eestimaa metsades ja niitudel kehtima 24. detsembril ehk jõululaupäeval ning kestab teise jõulupüha ehk 26. detsembrini.
Eesti Jahimeeste Selts on jahirahu välja kuulutanud alates 1993. aastast. See kaunis traditsioon sai alguse Viljandimaalt Heimtalist. Hiljem on jahirahu välja kuulutatud nii Tallinnas kui Saaremaal, Haapsalus kui Tartus. Jõgevamaal on seda tehtud ka ükskord varem: 2009. aasta jõulude eel Põltsamaa lossihoovis. Seekord toimub siis pidulik tseremoonia Kuremaal.
Jahirahu tseremoonia algab kell 19 jahisarvehelide saatel. Sõna saavad kohalikud juhid ja jahindusjuhid. Eelregistreerunutele on pärast seda õhtusöök ja meelelahutusprogramm Kuremaa lossis.
Eesti Jahimeeste Seltsi jaoks on lõppev aasta olnud eriline, sest selts tähistas tänavu oma viiekümnendat sünnipäeva.
Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsi sõnul on jahipidamine eri ajastutel omanud erinevat tähtsust, ent see on olnud inimese tegevusala inimkonna koidikust alates. Jahti peetakse ka tänapäeval, ent praegu on Eesti jahimees eelkõige looduse hoidja.
“Tänu oma väikesele rahvaarvule ja rikkalikule looduskeskkonnale saab Eesti uhkust tunda oma ulukipopulatsiooni suuruse ja mitmekesisuse üle. See on suur väärtus, mida tihti kiputakse unustama või vähe väärtustama. Näiteks hunti, ilvest ja karu võib enamikus Euroopa riikides kohata ainult loomaaias. Meie ulukimajandamine on pikki aastaid toimunud asurkonnakesksena ja usume, et just see on meile taganud nii väärtusliku loodusliku koosluse. Väga olulist osa on selles mänginud meie ühtne ja kokkuhoidev jahindussüsteem,” ütles Tõnis Korts.
Kolmepäevane jahirahu on tema sõnul oluline nii looduse kui ka inimese enda jaoks. See on ideaalne aeg mõtiskleda enda ja looduse suhete üle. Miks mitte võtta just sel ajal koos pere ja sõpradega ette käik Eestimaa loodusesse ja tulla tagasi kas lihtsalt toredate muljete või ka mõnest maastikumotiivist või metsaelanikust tehtud fotoga.
RIINA MÄGI
