Möödunud laupäeval mängiti Vilde teatris Samuel Becketti näidendit “Krappi viimane lint”. Lugu, mis oli teatri kavas olnud alates möödunud aasta augustist, tuli publiku ette sedapuhku viimast korda.
Tegemist on monotükiga ja see seostub staažikamatel teatrihuvilistel Eesti Draamateatri ja Jüri Järvetiga, Vilde teatri laval kehastus aga vanaks meheks, kes oma elust kokkuvõtet teeb, Rein Annuk. Loo lavaletoomist alustas Rein Peeter Kollomiga, kuid finaali jõuti Janno Puusepaga.
Krapp kuulab magnetofonilindilt oma häält, kerides kettaid taas ja taas tagasi, analüüsides oma mälestusi mitme kandi pealt. Aastate eest toimunu saab uue hinnangu, teise värvingu; mälugi on valikuline.
“Päev on möödas, öö hiilib lähemale,” kordub vana mehe napis otsemonoloogis. See on märgiline lause. On´s eluõhtu juba käes? “Võib-olla on mu parimad aastad möödas, kuid tagasi ma neid ei taha,” tunnistab ta.
Monoetendus pole, teadagi, kergete killast, liiatigi, kui on tegemist Beckettiga. Rein Annuk on Krappi rollis viiskümmend minutit täielikult ja andunult sees.
Oma näitlejakarjääri kohta ütleb Annuk, et see on Tabivere harrastusteatriga sama mõõtu ehk kahekümne aastane. Ta jäi omal ajal lavastajatele silma just Tabivere trupiga festivalidel osaledes ning on nüüdseks juba aastaid täieõiguslik vildekas, kellele usaldatakse sageli kandvaid, mõnikord lausa kaelamurdvaid rolle.
Koostöö Tabivere harrastustrupi ja Vilde teatri vahel sujub aga jätkuvalt. Pühapäeval, 4. detsembril on Tabivere rahvamajas esietendus. Loo pealkiri on “Proov”, autor Vilde teatri nimekas ja produktiivne kirjutaja ja lavastaja Janno Puusepp, lavale toob selle aga vanameister Tõnis Lepp, kes aastaid Tabivere näiteseltskonnaga koostööd on teinud.
Kaasa teevad ka Vilde teatri näitlejad Rein Annuk ja Matti Linno.
KAIE NÕLVAK
