Koseveski kohalikke elanikke ärritavad keskuses peetud peod, muusika pärast on valda laekunud kaebusi.
Pärast tänavu 29. juulil peetud pidu pöördus Koseveski puhkekeskuse naabruses elav Elina Müürsepp kirjaga valda, sest muusika mängis kauem kui kella 23ni. “Vald vastas, et nemad sekkuda ei saanud. See oli kinnine pidu. Koseveski puhkekeskus polnud taotlenud vallalt ühtegi luba teha seal avalikke üritusi ehk taotleda võimalust lubada ansamblitel mängida kauem. Me korraldame Kasepää vallas laululaval Peipsi romantika sarja kontserte ja seetõttu tean, et kui tegemist on avaliku üritusega, siis on vallal õigus anda luba. Peipsi romantika kontsertide puhul võib pidu kesta kella üheni, inimesed teavad seda juba ette.
Et ettevõtja polnud valda pöördunud, siis vald ei teadnud, et eramaal pidu peetakse. Vald soovitas kohalikul inimesel teha kuu või kahe jooksul häiringu leht, siis on ka vallal pilt selgem. Kui on suur pidu ja häiritakse öörahu, siis tuleb helistada politseisse,” rääkis Saare vallavanem Hannes Soosaar.
Puhkekeskuse ostis Tartumaa ettevõtja
Ettevõtjal on üürilepingus tingimus, et iga puhkekeskuse rentnik vastutab ise öörahu eest. Välilava ja kontserdid ning puhkemajas korraldatavad üritused, kui õhtul esineb ansambel, häirivad kohalikke elanikke. “Kõik oleneb sellest, kuidas kohalikud inimesed puhkemaja omanikuga läbi saavad. Mulle tundub, et suhted ei ole seal head. Teatud inimeste vahel ei ole suhted üldse algusest peale head olnud, kui pidusid polnud veel toimunudki,” märkis Soosaar.
Ta ei oska öelda, miks suhted naabri ja puhkekeskuse uue omaniku vahel kohe väga halvaks läksid. “Inimesed võivad öelda mida tahes, ilmselgelt võib olla tegemist sellega, et tuli võõras ettevõtja.”
Soosaare kinnitusel läheb olukord kindlasti veel hullemaks, kui ettevõtja keskuse täie koormusega tööle saab.
Mittetulundusühingu Koseveski loodus juhatuse liige Jüri Koster esitas 2015. aasta 14. aprillil Saare vallavalitsusele avalduse Hüdrosõlme kinnistu (välja arvatud sillaosa) ja Kose tee kinnistu osa, mis jääb Hüdrosõlme kinnistu ja Halliku metskond 19 kinnistute vahele, omandamiseks, et muuta ala Koseveski puhkemaja külastajatele ja kohalikele vallaelanikele atraktiivsemaks.
Soovis osta osa järve äärsest maast
Saare vallavalitsus arutas avaldust 2015. aasta 17. aprillil ning leidis, et Kose tee lõik ja hüdrosõlm ehk sild koos ülevooluregulaatoriga peavad jääma valla omandisse. Hüdrosõlme teenindamiseks tuleb tagada sellele juurdepääs mõlemalt poolt. Sellest tulenevalt ei pidanud vallavalitsus võimalikuks seda osa teest võõrandada.
Jüri Koster teatas, et soovib tõkkepuude paigaldamisega tagada külastajate turvalisust ning vältida autodega kihutamist õues ja taga haljasalal. Keskuse omanik plaanis tõkkepuud sulgeda ainult siis, kui puhkemajas on üritus, muul ajal oleksid need olnud avatud.
Vallavanem teatas, et on võimalik paigaldada tõkkepuud mõlemale poole silda (hüdrosõlme), et piirata autodega sillal liiklemist.
Sama aasta 27. mail teatas Jüri Koster e-kirjaga, et on jätkuvalt soov osta Hüdrosülme kinnistu järve ja järvekalda osa seoses turismi arendamisega Saare vallas (paadisilla ehitamiseks).
Saare vallavolikogu 25. juuni istungil määrati Hüdrosõlme kinnistu osa müügihinnaks 15 000 eurot.
Sellele vastas Jüri Koster sama aasta 3. novembril e-kirjaga, et tal on jätkuvalt soov osta Hüdrosõlme kinnistu koos maja esise teelõiguga, mis piirneb Hüdrosõlme kinnistuga. Pakkumus sisaldas ka Kose tee osa, mida vald ei kavatsenud võõrandada.
Saare vallavaolikogu 2015. aastal määratud Hüdrosõlme kinnistu osa (ilma hüdrosõlmeta) hinda ei pidanud ettevõtja sobivaks, vaid tellis 2016. aastal Domus Kinnisvaralt ekspertarvamuse, ning pakkus ostuhinnaks Hüdrosõlme kinnistu eest 1750 eurot ning Kose tee osa eest 790 eurot. Domus Kinnisvara eksperthinnang oli Hüdrosõlme äralõike hüvitusväärtus on 1 275–2 824 eurot ja Kose tee äralõike hüvitusväärtus 790 eurot.
MTÜ Koseveski Loodus pakutav hind ei olnud kooskõlas saare vallavolikogu 2015. aasta 25. juunil otsustatuga.
Vallavolikogu pidas Koseveskil väljasõiduistungi
RMK-l oli maa nii mõõdetud, et kinnistu piir lõppes meeter majast eemal. Saare vallavanem Hannes Soosaar ütles, et Koseveski puhkekeskuse eest läheb mööda vallatee. “Ettevõtjal oli huvi osta ära kinnistu. Kui ettevõtja oleks selle kinnistu ostnud, oleks see olnud ettevõtja oma. Ettevõtja soovis sinna tõkkepuu ette panna, et enam ei kihutataks. Jalgrattaga ja jalgsi oleks sealt läbi saanud, kuid autoga mitte. Räägiti külainimestega, käisin tol korral kõik pered läbi. Külainimestele see ei meeldinud. Nad väitsid, et siis ei pääse läbi ei kiirabi ega ka lumelükkajad. Tegemist on ajaloolise külasüdamega, nemad peavad sealt saama edasi käia,” rääkis vallavanem.
“Kui on üritus ja lapsed ka seal, siis on see väga ohtlik. Liiklusmärkidest ei hooli keegi,” tunnistas ettevõtja. Tema sõnul rikub liiklusmärgi nõudeid peamiselt üks pere ning probleemid on samuti suuresti selle pere liikmetega. Ajakirjaniku Koseveskil viibimise väga lühikese aja jooksul kihutas teel, kus tegelikult liiklust olla ei tohiks, läbi viis-kuus autot.
- aasta 25. mail peeti Koseveski puhkemajas Saare vallavolikogu väljasõiduistung, et kuulata ära Jüri Kosteri ettepanekud ja tutvuda kohapealse olukorraga.
- aasta 15. juunil peetud Saare valla arengu- ja eelarvekomisjoni ning haridus- ja kultuurikomisjoni ühiskoosolekul leiti, et Hüdrosõlme kinnistut ja Kose teed koos sild-regulaatoriga tuleb käistleda kompleksselt ning tehti volikogule ettepanek rentida MTÜ-le Koseveski Loodus kümneks aastaks Hüdrosõlme kinnistu ja Kose tee see osa, mis jääb Hüdrosõlme kinnistu ja Halliku metskond 19 kinnistute vahele.
Olukord jäi selliseks nagu ta varem oli
MTÜ Koseveski Loodus esitas vaide Saare vallavolikogu otsuse peale põhjusel, et sellega on otsustatud talle anda rendile mitte üksnes tema soovitud Kose tee osa, vaid ka kogu Hüdrosõlme kinnistu ning sellest lähtuvalt on määratud ka ebaõige rendi suurus.
Ettevõtja märkis, et vald tahtis 150 eurot kuus renti selle maatükikese eest, mis maja ette jääb. “See hind on suurem kui Tallinna kesklinnas nõutakse. Jabur on väikeses kohas ettevõtjalt sellist raha nõuda.”
Üks Koseveski küla elanik korjas allkirju ja esitas 26. juulil vallavolikogu 29. juuni otsuse peale vaide, millega taotleti selle kehtetuks tunnistamist. Argumendiks oli, et Kose tee rendileandmise tulemusel kaoks avalikus kasutuses oleva munitsipaaltee kasutamise võimalus.
Vallavolikogu otsustas, et olukord jääb selliseks nagu see on. Vald võib panna välja keelumärgid, ehitada nn lamava politseiniku. Tee peal on märk, et sinna sisse sõita ei tohi. Ettevõtja on välja pannud videokaamerad.
“Ettevõtja ei olnud rahul selle lahendusega,” tunnistas vallavanem. Tema hinnangul on tegemist väga keerulise juhtumiga. “Seal ei saanudki olla head otsust, tuli kaaluda plusse ja miinuseid,” lisas Soosaar.
Saare vallavanem Hannes Soosaar on Koseveski puhkekeskuse ostnud ettevõtjaga väga rahul, vald on teda ka tunnustanud kauni ümbruse eest. “Mees on seal kõvasti vaeva näinud, vanad kalatiigid kinni ajanud, platsi korda teinud ja laululava rajanud. Müts maha ettevõtja ees,” lisas Soosaar. Tema sõnul ei vaata ettevõtja valla peale hea pilguga, sest ta ei saanud kinnistut endale. “Minu süda kraabib endiselt seetõttu, samuti ka sellepärast, et ei saanud sinna ka nn lamavaid politseinikke pandud. Märgid on olemas, kaamera on pandud. Alati võib kutsuda politsei, kui keegi sealt läbi sõidab,” tunnistas vallavanem.
HELVE LAASIK
