Haigekassa kärbetest ei pääsenud ka sihtasutus Jõgeva Haigla ning seal töötavad eriarstid, kelle kulusid vähendati veerandi võrra. Seetõttu peab nii mõnigi patsient, kes harjunud Jõgeval arstiabi saama, end alates juulist Tartu tohtrite juurde järjekorda panema.
Jõgeva haigla juht Peep Põdder kinnitas, et kärbetest hoolimata jätkavad kõik seni Jõgeval töötanud arstid ka edaspidi oma tööd, lihtsalt nende vastuvõtuaega piiratakse. “Seni on meil eriarstiabi olnud õnneks üsna hästi kättesaadav. Kuudepikkusi järjekordi siin arstide juures praktiliselt olnud pole,” märkis ta.
Alates juulist tuleb siinsetel patsientidel siiski veidi enam kannatust varuda, sest haigekassa eelarvekärbete tõttu kahaneb Jõgeval ambulatoorse eriarsti abi veerandi võrra ja seetõttu tuleb osa haigeid suunata Tartu ülikooli kliinikumi tohtrite vastuvõtule.
Peep Põdder selgitas, et Jõgeva haigla eriarstid on püüdnud haigega ajaliselt kõige efektiivsemalt tegutseda, mis tähendab, et ühele päevale planeeritakse kõik vajalikud uuringud ja visiidid, et patsient ei peaks mitu korda haigla vahet sõitma. Tartus ei pruugi kõik visiidid ja protseduurid ühe päevaga tehtud saada.
Jõgeva patsientidele Tartus eraldi järjekord
Jõgeva haigla juhi sõnutsi on ülikooli kliinikumil plaanis korraldada Jõgevalt saadetud patsientidele eraldi järjekord, kuid selle reaalsest teostusest Põdderil ülevaade puudub. “Nii nad vähemalt lubasid, kuidas see välja hakkab nägema, seda ma hetkel ette ei kujuta,” märkis ta.
Tema sõnutsi on Eestis arstiabi efektiivsus viidud viimse piirini, mis tähendab, et järgmiste kärbete korral hakkaks kannatama ka ravi kvaliteet.
Efektiivsust saaks Põdderi arvates veel tõsta vaid masinate arvelt, kuid see tähendaks juba äärmuslikke meetmeid, nagu näiteks gastroskoobi ööpäevaringne kasutamine, mis pole patsiendi seisukohalt just kõige mõistlikum ettevõtmine. Teadupärast eeldab gastroskoobi kasutamine ehk rahvakeeles “mõõga neelamine” tühja kõhtu ning just seetõttu tehaksegi need uuringuid just hommikuti. “Ei ole arukas lasta patsiendil päev otsa nälgida, sest tal on õhtuks planeeritud gastroskoobi uuring,” märkis Põdder.
Tervishoiu rahastamise mudel vajab muutusi
Jõgeva haigla juhi sõnul ei ole otstarbekas tervishoiu pealt enam kokku hoida. Tema arvates on juba praegu patsientide endi kulutused liiga suured. “Kogu ravi maksumusest on omaosaluse kriitiliseks piiriks 25 protsenti. 2014. aasta lõpus oli patsientide omaosaluse maht 24 protsenti. Aastaga tõuseb see keskeltläbi umbes kaks protsenti, mis tähendab, et tänaseks päevaks on meil see kriitiline piir juba ületatud,” nentis Põdder.
Elanikkonna vananemise tõttu oleme paraku olukorras, kus arstiabi vajavate inimeste arv aasta-aastalt kasvab ning neid ülal pidavate ehk maksumaksjate arv on pidevalt vähenemas. Et tervishoiu eelarve päris kokku ei kuivaks ning arstiabi ei muutuks luksuseks, soovitab Peep Põdder tervishoiu rahastamise mudelit muuta. Tema arvates ei piisa vaid sotsiaalmaksu 13protsendilisest osast, vaid tervishoiule peaks leidma katteallikaid muudest tuludest, näiteks tulumaksust või aktsiisist.
Teise variandina pakkus Põdder välja, et ka omavalitsused võiksid oma piirkonna inimestele appi tulla ja rahastada tervishoidu nii, et vähemalt patsientide omaosalus mõnevõrra väheneks.
EILI ARULA
