Kevadistele põldudele tekitavad omajagu kahju haned ja ka luiged, kes söövad tärganud taliviljaorast ja odraseemet. Keskkonnaametist on võimalik lindude poolt põldudele tekitatud majandusliku kahju korvamiseks kompensatsiooni taotleda, kuid protsess on pikk ning põllumeestel pole selle läbitegemiseks aega.
Põllumajandusfirmad on seda võimalust ka kasutanud, kuid protsessiga kaasneb parasjagu bürokraatiat. “Päris nii see pole, et kui haneparv on põllu tühjaks söönud, tuleb spetsialist kohale, koostab akti ja kahju makstakse välja. Eelnevalt on vaja teha piisavalt palju arvutusi ja kirjatööd. Paljudel põllumeestel napib aega ja tahtmist selle kadalipu läbimiseks,” lausus Pajusi ABFi juhataja, põllumajandusettevõtja Lembit Paal.
Spetsiaalsed peletid väga kallid
Lindude peletamiseks kasutavad põllumehed mitmesuguseid vahendeid, kuid sageli kipuvad kutsumata külalised tagasi tulema.
Mällikvere põllumajandusühistus käidi hiljuti ühte talinisupõldu väetamas ning selgus, et haned on peaaegu kogu taliviljaorase ära söönud. “Linnud tekitasid põllule ikka märkimisväärset kahju. Haned põhjustavad muret igal kevadel, kusjuures tundub, et nende arv suureneb iga aastaga. Oleme tegelenud peletamisega ja kui neli või viis päeva hirmutamas käia, siis jätavad linnud selle konkreetse põllu tavaliselt rahule, ” rääkis Põltsamaa kandis tegutseva põllumajandusfirma juht Meelis Kaljuste.
Tema sõnul on viimasel ajal turule toodud spetsiaalsed hanepeletid, mis gaasiballooni abil iga teatud aja tagant pauku teevad. “Peleti hind, orienteeruvalt poolteist tuhat eurot, pole aga põllumehele enamasti taskukohane. Ma pole kuulnud, et mõnda Jõgevamaa põllumajandusettevõttesse see ostetud oleks,” rääkis Kaljuste.
Lustiveres elava ja Viljandimaal Kõo Agro osaühingus nõunikuna töötava Hendrik Allsaare on hanede söömisretked lausa vihale ajanud. “Näen neid linde iga päev nii Kõos kui ka Imaveres, kus aitan poeg Raidot. Mõnel aastal on hanesid rohkem, mõnel vähem. Tänavu on aga eriti suured parved kohale lennanud. Hanede peletamine olulisi tulemusi ei anna, sest nad tulevad tagasi. Piltlikult öeldes tuleks vist kahurid põllu äärde tuua, sest ega muu ei aita,” märkis Allsaar.
Üsna palju hanesid lendas ka Laiuse lähedal asuva Reinu talu põldudele. “Panime põldudele peletised ja tundub, et sellest oli abi,” ütles peremees Vallo Allingu.
Mõnel pool on hanesid tänavu harvem nähtud. “Mõned aastad tagasi oli meie põldudel rohkesti hanesid ja ega neid päriselt minema ajada õnnestunudki. Sel kevadel pole aga agronoomid nende rüüüsteretkede üle kurtnud,” ütles Puurmani põllumajandusühistu juhataja Arvi Kink.
“Rohkem kui haned põhjustavad meile tänavu muret põlde rüüstavad metssead, kes on sel aastal eriti ahneks ja jultunuks muutunud,” nentis Pajusi ABFi juhataja Lembit Paal.
Rändetagavarade täiendamiseks oluline paik
Eesti Maaülikooli vanemteadur Aivar Leito ütles, et põldudele tekitavad kahju suur laukhani ja rabahani. “Nad rändavad edasi Põhja-Venemaale, Uraalide taha ning kaugemalegi. Eesti on neile kõige olulisem kevadise ja sügisese rände peatuspiirkond. Väga soodne on nende jaoks Vooremaa järvistu ja siinne põllumajandusmaastik. Ööbitakse järvedel, kus päeval suplemas ning joomas käiakse. Populaarsed hanede ööbimispaigad on näiteks Saadjärv ja Soitsjärv,” rääkis teadlane, kelle maakodu asub Tabivere vallas Elistvere kandis.
Leito sõnul söövad haned eelkõige värsket rohtu, kusjuures paari nädala vanune rohi on nende meelistoit, samuti taliviljaorast ning külviajal ka odraseemet. “Odratera on kaloririkas toit, mis aitab koguda ränderasva,” märkis ta.
“Päris puhtaks haned põlde ei söö. Nende eemaletõrjumiseks rakendatakse mitmeid meetodeid. Lindude mahalaskmine on keelatud, paugutades hirmutamine aga lubatud.
Hirmutamiseks on ka põldudel autoga sõidetud, vanasti villistega, praegu džiipidega,” lausus Leito.
Jõgevamaalasest harrastusornitoloog Tiit Gorinov märkas mõned päevad tagasi suurt haneparve Kuremaa lähedal.
Luiki on tänavu põldudel märgatud harvem. Meelis Kaljuste nägi luiki Umbusis ja Hendrik Allsaar Kõos asuval põllul.
JAAN LUKAS
